Üksiku teenijaga peredel võib esineda rohkem depressiivseid sümptomeid kui kahepalgaliste perede vanematel

Üksiku teenijaga peredel võib esineda rohkem depressiivseid sümptomeid kui kahepalgaliste perede vanematel

Umeå ülikooli uus uuring näitab, et ühepalgaliste perede puhul kipuvad depressiivsed sümptomid olema rohkem kui kahepalgaliste perede vanemad.

Laste kasvatamine nõuab töö- ja eraelu ümberkorraldamist, millel on võimalikud tagajärjed vaimsele tervisele. Uues uuringus kasutas Rootsi Umeå ülikooli sotsioloogiadotsent Anna Baranowska-Rataj Euroopa sotsiaaluuringu andmeid. Uuring sisaldab epidemioloogiliste uuringute keskuse depressiooni skaala valideeritud versiooni, mis on loodud depressiivsete häirete tekkeriskiga populatsioonide tuvastamiseks. Analüüsid keskendusid 7779 partnerile 25 Euroopa riigis vanuses 20–50 aastat ja eelkooliealiste lastega. Anna Baranowska-Rataj uuris neid andmeid kasutades, kuidas tasustatava ja tasustamata töö jaotus mõjutas vanemate psühholoogilist heaolu.

"Mõned paarid võtavad omaks rollide spetsialiseerumise, mille puhul üks partner keskendub palgatööle ja teine ​​tasustamata tööle. Selline rollide spetsialiseerumine muudab perekondlike nõudmiste haldamise lihtsamaks, kuid jätab ühe vanema ilma töösuhtega kaasnevatest rahalistest ja mitterahalistest hüvedest."

Tulemused näitavad, et ühepalgaliste perede puhul kipuvad depressiivsed sümptomid kannatama sagedamini kui kahepalgaliste perede vanemad. See on vastuolus mõttega, et rollide spetsialiseerumine loob soodsad tingimused väikelastega vanematele. Samuti tuuakse välja kahepalgalise peremudeli eelised, mis pakuvad mõlemale partnerile sissetulekuallikaid ja mitterahalisi hüvesid, nagu ajaline struktuur ja sotsiaalsed kontaktid.

Avalikud meetmed võivad vähendada töö- ja eraelu konflikte

Depressioonisümptomite tasemete erinevus kahepalgaliste ja meessoost toitjaga perede vanemate vahel oli riigiti erinev. Riikides, kus lastehoiuteenused on kättesaadavamad, oli vaimse tervise erinevus suurem kui madalama kättesaadavusega riikides. Teisisõnu on kahepalgalise pere eelised meessoost toitjaperega võrreldes suuremad, kui lastehoiuteenuste kättesaadavus on suurem.

Sellel mustril võib olla mitu selgitust. Lastehoolduspoliitika vähendab kahepalgaliste paaride töö- ja eraelu konflikte ning loob paremad võimalused töötada rohkemate töötundidega, mis tähendab ka suuremat sissetulekut töötavatele vanematele. Parem sissetulekupotentsiaal võib omakorda vähendada rahaliste raskuste riski ja seega piirata depressiivseid sümptomeid kahepalgaliste perede puhul. Alternatiivne seletus võiks olla suurendada survet kodus viibivatele vanematele palgatöö tegemiseks.

Anna Baranowska-Rataj, sotsioloogiadotsent, Umeå ülikool, Rootsi

Võib-olla pole üllatav, et uuring näitas ka seda, et töötute leibkondade vanematel oli kõige rohkem depressiooni sümptomeid.

"See leid aitab mõista vanemate palgatöö jagamise pikaajalisi tagajärgi," jätkab Anna Baranowska-Rataj. "Arvestades, et perekonnad jäävad kõige tõenäolisemalt töötuks siis, kui meessoost toitja töö kaotab, kaasneb rollide spetsialiseerumisega lisaks lühiajalisele vanemliku heaolu halvenemisele ka pikaajaline risk minna duaalsesse töötusse, mis on seotud veelgi tõsisemate vaimse tervise probleemidega."

Seda projekti rahastas Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 raames toetuslepingu nr 802631 (HEALFAM: The Effects of Employment on Health of Family Members) PI raames. Anna Baranowska-Rataj.

Allikas:

Umeå ülikool

Viide:

Baranowska-Rataj, A., (2022) Vanemliku tööjaotuse mõju depressiivsetele sümptomitele: sotsiaalpoliitika modereeriv roll. Acta Sociologica. doi.org/10.1177/00016993211066261.

.