KOK-i patsientide kehalise aktiivsusega seotud linnakeskkond

KOK-i patsientide kehalise aktiivsusega seotud linnakeskkond

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) inimeste füüsiline aktiivsus ja kehaline jõudlus näib olevat seotud rahvastikutiheduse, jalakäijate pikkuse, maastiku kaldega ja kokkupuutega lämmastikdioksiidiga (NO2) nende kodu lähedal, selgub Barcelona Globaalse Tervise Instituudi (ISGlobal) juhitud uuest uuringust, mida toetab sihtasutus "la Caixa".

Hiljuti ajakirjas Environmental Research avaldatud uuringus leiti, et suurem rahvastikutihedus on seotud patsientidega, kes astuvad vähem samme, rohkem istuvad ja kehvemad füüsilised töövõimed (tugevam seos on leitud depressiooni sümptomitega inimestel). Pikemad jalakäijate tänavad olid seotud rohkemate sammude ja vähem istuva ajaga. Järsemat kallet seostati suurema treenimisvõimega. Lõpuks seostati suuremat pikaajalist kokkupuudet NO2-ga (liiklusega seotud õhusaaste näitaja) suurema istuva ajaga ja raskustega füüsilise tegevusega.

Uurijad jõudsid järeldusele, et neid naabruskonna keskkonnategureid tuleks arvestada patsientidega kliinilistes kohtumistes ning linna- ja transpordiplaneerimise strateegiate väljatöötamisel, mille eesmärk on edendada kroonilise haigusega patsientide kehalist aktiivsust. Linnakeskkonna uuringutes on sageli eiratud seda rahvastikku, mis praegu moodustab umbes 35% Euroopa linnaelanikest.

KOK-i iseloomustab õhuvoolu progresseeruv piiramine, mis põhjustab õhupuudust ja sageli piirab igapäevaste tegevuste sooritamise võimet. Patsiendid on haiguse varases staadiumis tavaliselt vähem aktiivsed kui terved kontrollid ja see passiivsus mõjutab negatiivselt KOK-i prognoosi. Seetõttu on KOK-i patsientidele soovitatav kehaline aktiivsus ning oluline on teada ja mõista, millised tegurid peale haiguse enda võivad mõjutada patsientide kehalise aktiivsuse harjumusi.

Uudne uurimisküsimus

Uuringu eesmärk oli hinnata kerge kuni väga raske KOK-iga patsientidel seost linnakeskkonna ja kolme muutuja vahel: objektiivne füüsiline aktiivsus (igapäevane sammude arv ja istumine), kehalise aktiivsuse kogemus (tajutav raskus tegevuse ajal) ja funktsionaalne treeningvõime (kuueminutilise jalutuskäigu jooksul läbitud vahemaa).

Uuringus kasutati 404 KOK-i patsiendi andmeid mitmekeskuselisest uuringust, mis viidi läbi Kataloonia viies rannikupiirkonnas (Badalona, ​​​​Barcelona, ​​​​Mataró, Viladecans ja Gavà). 85 protsenti patsientidest olid mehed ja keskmine vanus oli 69 aastat. Keskmiselt kõndisid patsiendid päevas 7524 sammu.

Linnakeskkonna tegurite hindamiseks, millega iga patsient kokku puutus, kasutasid teadlased geokodeeritud elukohtade aadresse, et määrata loenduspiirkonna asustustihedus, naabruses asuvate jalakäijate tänavate pikkus, maastiku kalle ja pikaajaline (st iga-aastane) kokkupuude tänavaliikluse müra, NO2 ja tahkete osakeste (PM2,5) mõjuga.

Uuringu tulemused: Neli assotsiatsiooni

Esimene tähelepanuväärne leid on see, et suurem rahvastikutihedus oli seotud KOK-i patsientide kehvema kehalise aktiivsuse ja sooritusvõimega. On oletatud, et tihedusel võib olla ergutav mõju, kuna seda seostatakse suurema hulga poodide ja teenuste ning parema ühistranspordiga, kuid kui tihedus on väga suur – näiteks Barcelonas, kuhu värvati 46% patsientidest –, võib sellel olla negatiivne mõju suurenenud liikluse, heitgaaside ja müra tõttu.

Maria Koreny, postdoc väline kaastöötaja ja juhtiv autor

Lisaks leiti, et suure rahvastikutiheduse negatiivne mõju oli palju tugevam depressiooni sümptomitega patsientidel, mis võib olla tingitud piinlikkusest, mida põhjustasid sellised sümptomid nagu õhupuudus ja raskused avalikus kohas kõndimisel.

Teiseks, mis puudutab jalakäijate pikkust, mida on seostatud rohkemate sammude ja vähem istuva ajaga, kommenteeris Koreny: "Vaieldakse selle üle, kas jalakäijate pikkus soodustab otseselt rohkem kõndimist või kas seda seost saab seletada asjaoluga, et rohkem jalakäijate jalutuskäike peegeldab madalamat õhusaastet, kuigi meie analüüs seda viimast hüpoteesi ei toeta."

Kolmandaks leiti uuringus, et järsem kalle on seotud suurema treeningvõimega. Koreny sõnul võivad KOK-i patsiendid, kes elavad künklikus piirkonnas, saada kasu pidevast treeningust.

Lõpuks näitas uuring, et kõrgem NO2 tase oli seotud istuva ajaga ja suuremate raskustega füüsilise tegevusega. Arvatakse, et kõrgem õhusaaste võib suurendada hingeldust KOK-i patsientidel, kes võivad vähendada pingutust, et vältida õhupuuduse tunnet, mis omakorda tooks kaasa lihaste ja kardiorespiratoorse seisundi halvenemise.

PM2,5 ja müraga kokkupuude ei olnud seotud kehalise aktiivsuse ega kehalise jõudlusega.

Töötage leidude põhjal välja strateegiad

"Meie leiud mõjutavad teadusuuringuid, kliinilist juhtimist ja linnatervishoiupoliitikat," kommenteeris viimane autor Judith Garcia-Aymerich, ISGlobali mittenakkushaiguste ja keskkonnaprogrammi juht.

"Need tulemused võimaldavad välja töötada strateegiaid KOK-i patsientide kehalise aktiivsuse tõhusaks edendamiseks, " märkis Garcia-Aymerich. Näitena võiks soovitada neil patsientidel kõndida künklikes piirkondades (et parandada oma funktsionaalset füüsilist jõudlust) ja vähem saastatud piirkondades või vähem saastatud kellaaegadel (et suurendada nende füüsilist aktiivsust ja leevendada liiklusega seotud õhusaaste negatiivseid mõjusid).

Ta lisas: "Huvitav on täiendavalt uurida jalakäijate alade tõenäolist kasulikku rolli, samuti mikromõõtmelise keskkonna omadusi - näiteks pinkide olemasolu ja seisukorda - ning seda, kuidas neid omadusi saab integreerida kehalise tegevuse edendamise sekkumistesse."

Uurijad rõhutasid ka, kui oluline on tegeleda patsientide haavatavuse tundega, mis on seotud kroonilise haigusega (nt õhupuudus või piinlikkus, kui neid nähakse KOK-i puhul piiratud liikumisvõimega), kuna need võivad neutraliseerida keskkonnategurite (nt elamiskõlblikud teed) positiivset mõju. täheldatud üldpopulatsioonis. "Neid võimalikke kehalise aktiivsuse takistusi tuleb käsitleda, eriti vaimse tervise probleemidega patsientide puhul," selgitas Garcia-Aymerich.

Allikas:

Barcelona ülemaailmse tervise instituut (ISGlobal)

Viide:

Koreny, M. et al. (2022) Linnakeskkond ning füüsiline aktiivsus ja jõudlus kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientidel. Keskkonnauuringud. doi.org/10.1016/j.envres.2022.113956.

.