Kas soovite oma mälestusi vanaduseni säilitada? Teadlased ütlevad, et 50. ja 60. eluaastates treenige kolm korda nädalas

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am und aktualisiert am

Pittsburghi ülikooli eksperdid uurisid 3000 täiskasvanut vanuses 55–85. Kolm korda nädalas nelja kuu jooksul treenimine parandas mälu. Teadlased ei võtnud arvesse, kas treeningu intensiivsus mängis rolli. Uuringu kohaselt võib 50–60ndates eluaastates aktiivne püsimine olla mälukaotuse vältimise võti. Teadlased uurisid 3000 keskealist täiskasvanut ja tuvastasid tugeva seose treeningtaseme ja nende võime vahel olulisi elusündmusi meeles pidada. Inimestel, kes teevad kolm korda nädalas aeroobset treeningut, näiteks jalgrattasõitu, kõndimist või sörkimist, on parem mälu, kuna...

Experten der University of Pittsburgh untersuchten 3.000 Erwachsene im Alter von 55 bis 85 Jahren Vier Monate lang dreimal pro Woche zu trainieren, führte zu einer besseren Gedächtnisleistung Ob die Trainingsintensität eine Rolle spielt, berücksichtigten die Wissenschaftler nicht In den 50er und 60er Jahren aktiv zu bleiben, kann laut einer Studie der Schlüssel sein, um Gedächtnisverlust abzuwehren. Wissenschaftler untersuchten 3.000 Erwachsene mittleren Alters und identifizierten einen starken Zusammenhang zwischen dem Trainingsniveau und ihrer Fähigkeit, sich an wichtige Lebensereignisse zu erinnern. Menschen, die Aerobic-Übungen durchführen – wie Radfahren, Gehen oder Joggen, dreimal pro Woche – haben ein besseres Gedächtnis, wie die …
Pittsburghi ülikooli eksperdid uurisid 3000 täiskasvanut vanuses 55–85. Kolm korda nädalas nelja kuu jooksul treenimine parandas mälu. Teadlased ei võtnud arvesse, kas treeningu intensiivsus mängis rolli. Uuringu kohaselt võib 50–60ndates eluaastates aktiivne püsimine olla mälukaotuse vältimise võti. Teadlased uurisid 3000 keskealist täiskasvanut ja tuvastasid tugeva seose treeningtaseme ja nende võime vahel olulisi elusündmusi meeles pidada. Inimestel, kes teevad kolm korda nädalas aeroobset treeningut, näiteks jalgrattasõitu, kõndimist või sörkimist, on parem mälu, kuna...

Kas soovite oma mälestusi vanaduseni säilitada? Teadlased ütlevad, et 50. ja 60. eluaastates treenige kolm korda nädalas

  • Experten der University of Pittsburgh untersuchten 3.000 Erwachsene im Alter von 55 bis 85 Jahren
  • Vier Monate lang dreimal pro Woche zu trainieren, führte zu einer besseren Gedächtnisleistung
  • Ob die Trainingsintensität eine Rolle spielt, berücksichtigten die Wissenschaftler nicht

Uuringu kohaselt võib 50–60ndates eluaastates aktiivne püsimine olla mälukaotuse vältimise võti.

Teadlased uurisid 3000 keskealist täiskasvanut ja tuvastasid tugeva seose treeningtaseme ja nende võime vahel olulisi elusündmusi meeles pidada.

Tulemused näitasid, et inimestel, kes teevad aeroobset treeningut – näiteks kolm korda nädalas rattaga sõites, kõndides või sörkimas – on parem mälu.

Treening soodustab aju verevoolu ja hoiab ära neuronite suremise vananedes – ja säilitab mälestusi.

Die University of Pittsburgh sagt, dass vier Monate lang drei Mal pro Woche Sport bei der Gedächtniserhaltung im späteren Leben helfen kann.  Dutzende von Studien haben bereits gezeigt, dass Bewegung eine schützende Wirkung auf das Gedächtnis hat

Pittsburghi ülikool ütleb, et kolm korda nädalas nelja kuu jooksul treenimine võib aidata kaasa mälu säilimisele hilisemas elus. Kümned uuringud on juba näidanud, et treeningul on mälule kaitsev toime

Tulemused avaldati ajakirjas Suhtlemismeditsiin pärineb 36 uuringu metaanalüüsist.

Pittsburghi ülikooli teadlaste sõnul ei suuda üksikud dokumendid sageli suundumusi tuvastada, kuna need võivad olla liiga väikesed.

Kuid kui nende olemasolevate uuringute tulemused kokku võeti, ilmnes ilmne seos nende kahe vahel.

Juhtautor Sarah Aghjayan ütles: „Leidsime, et 55–68-aastaste mälu paranes rohkem kui 69–85-aastastel – seega on parem sekkuda varem.

"Meie uuring näitab, et episoodilisest mälust kasu saamiseks peate treenima umbes kolm korda nädalas vähemalt nelja kuu jooksul.

"Mõjud rahvatervisele on selged: treenimine on vanematele täiskasvanutele juurdepääsetav viis mälu halvenemise ärahoidmiseks, mis on kasulik neile endile, nende hooldajatele ja tervishoiusüsteemile.

"Kõik, mida vajate, on head matkasaapad ja võite minna välja ja oma keha liigutada."

Tulemused viitasid ka sellele, et treeningute taset tuleb säilitada vähemalt neli kuud, et inimesed kasu saaksid.

Teadlased uurisid aeroobseid harjutusi - nende hulka kuuluvad kõndimine, jooksmine, jalgrattasõit või ujumine.

Need ei hõlmanud anaeroobseid harjutusi, nagu jooga või jõusaali kasutamine, kuigi need võivad ka mälu parandada.

Osalejad olid valdavalt naised (66 protsenti) ja õppisid aastatel 1985–2021.

Ainult kognitiivsete häireteta täiskasvanud nägid mälu paranemist.

See ei kehtinud nende kohta, kes olid juba kogenud kerget mälu langust.

Teadlaste sõnul võib see aga olla tingitud sellest, et nad ei järgi treeningrežiime nii põhjalikult või erinevused uuringute vahel languse määratluses.

Varasemad uuringud on samuti näidanud, et regulaarne treenimine võib ennetada mälukaotust.

KUI PALJU TREENINGUT VAJAD

Tervena püsimiseks peaksid täiskasvanud vanuses 19–64 püüdma olla iga päev aktiivne ja tegema järgmist:

  • mindestens 150 Minuten moderate aerobe Aktivität wie Radfahren oder zügiges Gehen jede Woche und
  • Kraftübungen an 2 oder mehr Tagen pro Woche, die alle wichtigen Muskeln (Beine, Hüften, Rücken, Bauch, Brust, Schultern und Arme) beanspruchen

Või:

  • 75 Minuten intensive aerobe Aktivität wie Laufen oder eine Partie Einzel-Tennis jede Woche und
  • Kraftübungen an 2 oder mehr Tagen pro Woche, die alle wichtigen Muskeln (Beine, Hüften, Rücken, Bauch, Brust, Schultern und Arme) beanspruchen

Või:

  • jede Woche eine Mischung aus mäßiger und intensiver aerober Aktivität – zum Beispiel 2 x 30-minütige Läufe plus 30 Minuten zügiges Gehen entspricht 150 Minuten mäßiger aerober Aktivität und
  • Kraftübungen an 2 oder mehr Tagen pro Woche, die alle wichtigen Muskeln (Beine, Hüften, Rücken, Bauch, Brust, Schultern und Arme) beanspruchen

Hea reegel on see, et 1 minut intensiivset aktiivsust annab tervisele sama kasu kui 2 minutit mõõdukat aktiivsust.

Üks viis soovitatud 150-minutilise nädalase kehalise aktiivsuse saavutamiseks on teha 30 minutit 5 päeva jooksul iga nädal.

Kõik täiskasvanud peaksid katkestama ka pikaajalise istumise kerge tegevusega.

Allikas: NHS

Anzeige

.

Allikas: Dailymail UK