Ravimipuudus: Peißenbergi patsiendid kardavad oma tervise pärast!

Ravimipuudus: Peißenbergi patsiendid kardavad oma tervise pärast!

Hiljuti on üha rohkem teateid oluliste ravimite tarnimise suurtest kitsaskohtadest Saksamaal. See on eriti selge apteekides, kus patsiendid on tühjade riiulite ees sageli pettunud. Eriti kriitiline on olukord selliste elutähtsate ravimitega nagu salbutamool, mida peetakse astmahaigete peamiseks ravimiks. Dr Philipp Kircher, Peißenbergi proviisor ja Baieri apteekrite koja pressiesindaja, väljendab muret praeguse olukorra ja selle mõju pärast patsientide ravile.

"Saksamaal salbutamooli praegu saada ei ole. Hiljuti saime USAst väikese tarne, kuid see on vaid lühiajaline lootuskiir," selgitab Kircher. See pole aga ainus probleem, millega apteekrid praegu hädas on. Isegi põhilisi antibiootikume ei ole de facto piisavas koguses saadaval. Kircheri apteek on sunnitud kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks kasutama loovaid lahendusi, näiteks valmistama tablettidest ravimeid. "See ei puuduta triviaalsusi, vaid põhiravimeid, mis on patsientide elu jaoks üliolulised," rõhutab ta.

Kitsaskohtade taust

Nende kriitiliste kitsaskohtade põhjused on erinevad. Võtmeteguriks on sõltuvus tootmisest Hiinas, kus toodetakse umbes 90 protsenti Saksamaa turu jaoks vajalikest ravimitest. "Seal on tootmistingimused sageli soodsamad, mis meelitab paljusid tootjaid," ütleb Kircher. Samas aitab probleemile kaasa hinnadumping ja haigekassade surve. Apteekrid teatavad hinnalangustest kuni 99 protsenti, mis tähendab, et paljusid ravimeid toodetakse ainult Kaug-Idas.

Lisaks kaasnevad sellise sõltuvusega riskid: Hiinas raskuste ilmnemisel võivad kiiresti tekkida tarne kitsaskohad – olgu selleks siis loodusõnnetused, tehnilised probleemid või isegi tehaste keskkonnareostus. Kircher hoiatab: "Kui on probleeme, on selles riigis ravimitest täielik puudus." Paljud tuntud Saksa ravimifirmad vastutavad nüüd ainult pakendamise, mitte tootmise eest. Suurem osa meie ravimites sisalduvatest toimeainetest on pärit Hiinast. Probleemiks on ka see, et osa tootjaid ei taha enam oma ravimeid Saksamaa turul pakkuda, kuna siinsed hinnad on liiga madalad.

"See tähendab, et ettevõtted eelistavad müüa oma ravimeid kõrgema tasuga riikidesse," kirjeldab Kircher olukorda. "See süsteem on lagunenud ja vajab kiiret reformi." Apteekrid püüavad olukorda leevendada ja otsivad alternatiivseid tarneallikaid, kuid protsessid on sageli pikad ja keerulised. Mõnda ravimit saab importida ainult rangetel tingimustel, mis võib võtta tunde. Käimasoleval aastal on Kircheri sõnul registreeritud juba 20 miljonit dokumenteeritud tarne kitsaskohta.

Poliitilised reaktsioonid ja nõudmised

Poliitikute, eriti tervishoiuminister prof Karl Lauterbachi reaktsioonid suhtuvad Kircherisse mõistmatusega. Lauterbach ütles, et tarne kitsaskohad on ilmselt vähenenud või pole need tegelikud probleemid. Kircher ei nõustu: "Tegelikkus on teistsugune. Miljonid patsiendid seisavad iga päev apteegi ees ega leia seda, mida nad vajavad." Ta kutsub üles olema ravimite tarnimise poliitilises arutelus realistlikum.

Kircheri jaoks on eriti masendav aspekt arstide ja apteekrite tunnustamise puudumine. "Anname oma ressurssidega endast parima. Poliitikutel on aeg lõpuks tegutseda ja neile tõsistele probleemidele lahendused leida." Ta juhib tähelepanu sellele, et viimane Euroopa antibiootikumide ja penitsilliini tootmiskoht asub Austrias, mis võiks olla positiivseks näiteks võimalikuks tagasipöördumiseks Euroopa toodete juurde.

"Sõltuvus Hiina tootmisest ei saa ega peaks olema Saksamaa jaoks ainuke sobiv variant. Peame rohkem keskenduma oma võimsustele Euroopas," selgitab Kircher. Üleskutsed olemasoleva süsteemi reformimiseks muutuvad üha valjemaks ja apteegid jätkavad võitlust selle nimel, et ka praegustes oludes saaksid jätkuvalt pakkuda patsientidele parimat võimalikku abi.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks vaadake praegust aruannet saidil www.merkur.de.