Isegi väikesed treeningud võivad aidata kaitsta vananevat aju

Isegi väikesed treeningud võivad aidata kaitsta vananevat aju

Hea füüsiline vorm võib vähendada dementsuse riski ja soodustada tervet aju vananemist. See tunnustus tuleks lisada ajakohastatud tervisesoovitustesse, väidavad uue ülevaate taga olevad teadlased.

Uudis, et isegi väike füüsiline aktiivsus võib Norras tervisele suurt kasu lõigata, kui NTNU teadlased Ulrik Wisløff ja Atefe R. Tari avaldasid selle aasta jaanuaris vormi ja jõu suurendamiseks raamatu “Mikrotrikant”.

Nüüd on samad teadlased uurinud seost füüsilise aktiivsuse või heas füüsilises vormis olemise ja aju tervise vahel. See uuring viidi läbi koos kolleegidega Austraalias Queenslandi ajuinstituudist.

Paljutõotavad meetmed

Ajakirjas British Medical Journal The Lancet avaldatud uuring näitab, et ajule tuleb füüsiline aktiivsus kindlasti kasuks.

Isegi väikesed suure intensiivsusega treeningud avaldavad mõju ajule. Seda tuleks selgemalt edastada – see võib olla see, mis motiveerib inimesi alustama.

Aeroobsed treeningud ja hea vorm võivad vähendada dementsuse riski ja soodustada aju tervet vananemist.

"Ja kunagi pole hilja alustada," ütleb uuringu juhtiv autor Atefe R. Tari.

Teadlased järeldasid, et isegi väikesest füüsilisest aktiivsusest võib piisata vananeva aju kaitsmiseks.

"Teeme kokkuvõtte uuringutest, mis näitavad selgelt, et treening on oluline mitte ainult südamele, vaid ka ajule. Füüsiline aktiivsus näib olevat üks paljutõotavamaid sekkumisi, mida vajame kognitiivse languse ja dementsuse ennetamiseks," ütles Tari.

Aeglustab vananemisprotsesse

Artiklis vaadeldi nii loomadel kui ka inimestel tehtud uuringuid ning näidatakse, kuidas füüsiline aktiivsus mõjutab põletikke, verevoolu, immuunfunktsiooni, aju plastilisust ja kaitsvate molekulide vabanemist veres – protsesse, mis vanusega nõrgenevad ja aitavad kaasa neurodegeneratiivsete haiguste tekkele.

"Need on mehhanismid, mis mängivad olulist rolli dementsuse ja kognitiivse languse tekkes," ütles Tari.

Tari ja Wisløff on NTNU südametreeningu uurimisrühma (CERG) teadlased ja on varem propageerinud ideed, et Norra tervishoiuasutuste soovitustesse lisataks ka mikrojoogid – üleminekul tegevusetusest väikestele annustele pulssitreeningule.

Täna on soovituseks vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit intensiivset intensiivsust nädalas.

Wisløff ütles, et 50–70 protsenti elanikkonnast ei saa hakkama tänaste tegevussoovitustega.

Väikesed annused - kõrge intensiivsusega

Teadlased märgivad, et treenimine palju vähem kui praeguste soovituste kohaselt võib pakkuda suurt kasu – seni, kuni treeningu intensiivsus on kõrge.

Tari ja Wisløff usuvad, et see uus uuring muudab sõnumi edastamise veelgi olulisemaks.

"Usume, et tervishoiuasutustel on aeg anda selgemat nõu selle kohta, kui oluline on treening aju jaoks. Meie ülevaade näitab, et isegi väikesed suure intensiivsusega aktiivsuse annused – mis on samaväärsed kiirkõnniga, kus te ei saa laulda – võivad vähendada dementsuse riski kuni 40 protsenti," ütles Wisløff.

Kunagi pole liiga hilja alustada

Rahvusvahelised uuringud toetavad NTNU teadlaste tulemusi. Jaanuaris ajakirjas Nature Medicine avaldatud kommentaaris väitsid Ameerika teadlased, et avalikke juhiseid tuleb ajakohastada. Isegi väikesed kehalise aktiivsuse annused on tervisele kasulikud.

"Tänased soovitused rõhutavad totaalset aktiivsust, kuid näitame, et isegi väikesed intensiivsed treeningud avaldavad ajule mõju. Seda tuleks selgemalt edasi anda – see võib motiveerida inimesi alustama. Natuke on parem kui mitte midagi – ja alustada pole kunagi hilja," ütleb Tari.

Kuna oodatav eluiga pikeneb, on kognitiivsete funktsioonide langus ja dementsus saamas rahvatervise peamiseks väljakutseks. Kuna ravi ikka veel ei ole, on ennetamine ülioluline.

"Treening on odav, kättesaadav ja sellel pole kõrvalmõjusid. Seda tuleks pidada esmavaliku meetmeks aju tervise hoidmiseks," ütles Tari.

Allikad: