Kardiovaskulaarsete haiguste riskitegurid on meestel ja naistel suures osas samad

Kardiovaskulaarsete haiguste riskitegurid on meestel ja naistel suures osas samad

Südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid on meestel ja naistel suures osas samad, näitab Göteborgi ülikooli teadlastega koostatud põhjalik ülemaailmne uuring.

Nüüd ajakirjas The Lancet avaldatud uuring hõlmab osalejaid nii kõrge kui ka keskmise ja madala sissetulekuga riikidest. Viimastel esineb sagedamini südame-veresoonkonna haigusi. Andmed pärinevad tulevasest linnamaa-epidemioloogilisest (PURE) uuringust.

Uuringus osales 155 724 inimest 21 riigist viiel kontinendil. 35–70-aastastel osalejatel ei olnud uuringusse kaasamise ajal südame-veresoonkonna haigusi. Kõik surmaga lõppenud südame-veresoonkonna haiguste, infarkti, insuldi ja südamepuudulikkuse juhtumid registreeriti jälgimisperioodil, mis oli keskmiselt kümme aastat.

Uuritud riskitegurid olid metaboolsed (nagu hüpertensioon, rasvumine ja diabeet), käitumuslikud (tubaka suitsetamine ja toitumine) ja psühhosotsiaalsed (majanduslik seisund ja depressioon).

Selge soo või sissetulekute eristamine puudub

Leiti, et metaboolsed riskitegurid on mõlemast soost sarnased, välja arvatud madala tihedusega lipoproteiinide (LDL, sageli tuntud kui halb kolesterool) kõrge tase, mille puhul seos südame-veresoonkonna haigustega oli meestel tugevam. Teadlaste sõnul vajab see leid aga kinnitust edasistes uuringutes.

Depressioonisümptomid olid teine ​​südame-veresoonkonna haiguste riskitegur, mis oli meestel olulisem kui naistel. Naistel oli aga seos vale toitumise ja südame-veresoonkonna haiguste vahel tihedam; ja suitsetamine oli sama kahjulik riskitegur naistele, kuigi meestel esines seda oluliselt sagedamini.

Üldiselt leidsid teadlased mees- ja naissoost osalejate seas üldiselt sarnaseid südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoreid, olenemata nende riigi sissetulekutasemest. See rõhutab ka mõlema soo jaoks järjepidevate haiguste ennetamise strateegiate tähtsust.

Sarnasused on suuremad kui erinevused

Naiste madalam üldine risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, eriti südameinfarkti (müokardiinfarkti) tekkeks, võib olla seletatav nooremate naiste kõrgema riskifaktorite taluvusega. Nende östrogeen muudab veresoonte seinad paindlikumaks ja halvendab maksa võimet LDL-i eritada.

Uuringus osalenud naiste hulgas (90 934 inimest) registreeriti 5,0 insuldi, südameinfarkti ja/või südame-veresoonkonna haigusjuhtu 1000 inimese kohta aastas. Meeste rühmas (64 790 inimest) oli vastav arv 8,2 haigusjuhtu.

Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska Akadeemia meditsiiniprofessor Annika Rosengren on uuringu teine ​​autor ja vastutab PURE rahvastikuuuringu Rootsi osa eest 4000 inimesega Göteborgis ja Skaraborgis.

Meeste ja naiste südame-veresoonkonna haiguste puhul on sarnasused riskitegurite osas oluliselt suuremad kui erinevused. Mehed on aga altid LDL-i ehk halva kolesterooli kõrgele tasemele ja teistest uuringutest teame, et neil tekivad patoloogilised muutused koronaararterites nooremas eas kui naistel ja neil on kalduvus haigestuda südameinfarkti palju varem. Kuid varase insuldi korral on soolised erinevused vähem väljendunud, nagu oleme näinud ka teistes uuringutes.

Annika Rosengren, Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska Akadeemia meditsiiniprofessor

Allikas:

Göteborgi Ülikool

Viide:

Walli-Attaei, M. et al. (2022) Naiste metaboolsed, käitumuslikud ja psühhosotsiaalsed riskitegurid ning südame-veresoonkonna haigused võrreldes meestega 21 kõrge, keskmise ja madala sissetulekuga riigis: PURE uuringu analüüs. Lantsett. doi.org/10.1016/S0140-6736(22)01441-6.

.