Madal aeroobne võimekus ei ole lastel metaboolse sündroomi riskitegur
Jyväskylä ülikooli ja Ida-Soome ülikooli koostöös läbi viidud uuring näitas, et kõrge aeroobne võimekus ei kaitse lapsi metaboolse sündroomi eest. Uuringus leiti ka, et rasvkoe hulk kehas on moonutanud mitmete varasemate uuringute tulemusi, mis käsitlevad aeroobse sobivuse kaitsvat mõju metaboolse sündroomi vastu. Teadlased leidsid ka, et halb aeroobne võimekus ei ole täiskasvanute metaboolse sündroomi tunnuseks. Sellegipoolest võib hea aeroobne võime viidata metaboolse sündroomi riskitegurite puudumisele. Uuringus uuriti konkreetselt, kuidas keha suuruse ja koostise arvestamine mõjutab...

Madal aeroobne võimekus ei ole lastel metaboolse sündroomi riskitegur
Jyväskylä ülikooli ja Ida-Soome ülikooli koostöös läbi viidud uuring näitas, et kõrge aeroobne võimekus ei kaitse lapsi metaboolse sündroomi eest. Uuringus leiti ka, et rasvkoe hulk kehas on moonutanud mitmete varasemate uuringute tulemusi, mis käsitlevad aeroobse sobivuse kaitsvat mõju metaboolse sündroomi vastu. Teadlased leidsid ka, et halb aeroobne võimekus ei ole täiskasvanute metaboolse sündroomi tunnuseks. Sellegipoolest võib hea aeroobne võime viidata metaboolse sündroomi riskitegurite puudumisele.
Täpsemalt uuriti uuringus, kuidas keha suuruse ja koostise arvestamine mõjutab seost aeroobse sobivuse ja metaboolse sündroomi vahel. Metaboolne sündroom on metaboolsete ja südame-veresoonkonna haiguste riskide kuhjumine inimesel. Metaboolset sündroomi iseloomustab kõrge keharasv, kõrgenenud vererõhk, insuliiniresistentsus, kõrgenenud triglütseriidide tase ja kõrge tihedusega lipoproteiini (HDL) kolesterooli taseme langus.
Tõendite põhjal ei ole madal aeroobne võimekus lastel metaboolse sündroomi riskitegur. Kui aeroobne võime jagada kogu kehakaaluga, on hästi treenitud lastel metaboolse sündroomi risk väiksem. Kuid see sobivuse kaitsev toime näib olevat tingitud pigem rasvamassi erinevustest kui aeroobsest vormist.
Meie tulemused näitavad, et ülekaalulisus või rasvumine suurendab metaboolse sündroomi riski, olenemata aeroobse võimekuse tasemest. Selle asemel, et keskenduda aeroobsele vormile, peaks metaboolse sündroomi ennetamine algama kehalise aktiivsuse suurendamisest, toitumise kvaliteedi parandamisest ja kehakaalu kontrollist.
Eero Haapala, Ph.D., Jyväskylä Ülikooli sporditeaduskonna teaduskond
Isegi täiskasvanutel vähenes madala aeroobse võimekuse tähtsus metaboolse sündroomi riskitegurina märkimisväärselt, kui keha koostist oli piisavalt arvesse võetud. Täiskasvanutel hinnati keha koostist nahavoldi mõõtmise teel. Kui keha koostist oleks mõõdetud DXA seadmega, oleks aeroobse vormi olulisus võib-olla veelgi vähenenud.
Kuigi aeroobsel vormil oli metaboolse sündroomiga vaid nõrk seos, seostati paremat aeroobset võimekust kõrgema HDL-kolesterooli tasemega.
Uuringus osales 352 last vanuses 9-11 aastat PANIC uuringust ja 572 meest vanuses 53-72 aastat KIHD uuringust. Maksimaalset hapnikutarbimist kui vastupidavuse sobivuse mõõtmist mõõdeti maksimaalse tsükli ergomeetri testiga. Metaboolne sündroom määrati vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Lisaks mõõdeti keha koostist lastel nii InBody kui ka DXA seadmetega ning täiskasvanutel nahavoldi paksuse mõõtmisega.
Uuringu tulemused avaldati mainekas ajakirjas Journal of Medicine and Science in Sport.
Allikas:
Viide:
Haapala, E.A. jt. (2022) Kas madal kardiorespiratoorne sobivus on metaboolse sündroomi tunnuseks lastel ja täiskasvanutel? Meditsiini ja teaduse ajakiri spordis. doi.org/10.1016/j.jsams.2022.08.002.
.