Igapäevased ettevaatusabinõud astmahaigetele

Igapäevased ettevaatusabinõud astmahaigetele

Astma on krooniline hingamisteede haigus ja võib mõnikord lõppeda isegi surmaga. Seetõttu on oluline, et astmahaiged võtaksid regulaarselt asjakohast hooldust ja ettevaatusabinõusid. Astmahaiged kannatavad hoogude käes, mis põhjustavad süsteemil hingamisraskusi. Vilistav hingamine, lämbumine, õhupuudus ja lämbumine on astmahoo sümptomid.

Rünnakud võivad kesta kuni mitu minutit ja võivad inimese täielikult kurnata. Astmahoo ajal võivad hingamisprobleemide tõttu tekkida tõsised elundikahjustused. Lisaks võib süsteem pika aja jooksul kannatada hapnikupuuduse all. Seetõttu on hädavajalik olla ettevaatlik ja vältida rünnaku alustamist nii palju kui võimalik.

Mõned igapäevaelus kergesti järgitavad ettevaatusabinõud võivad astmahaiget hoida ilma haigushoota. Need ettevaatusabinõud on järgmised:

1.Astmahaige peab järgima rutiini. Seda seetõttu, et inimesed ei kannata tavaliselt astmahoo piina all, kui nad jätkavad oma elu regulaarselt. Probleem tekib peamiselt siis, kui inimesed lähevad endast välja ja rikuvad kõiki rutiine. See avaldab süsteemile tarbetut survet ja reageerib halvasti, avaldades haiguse sümptomeid kõige kummalisematel viisidel ja ilma paljude hoiatusmärkideta. Mõnikord annab keha hoiatusmärke, kuid inimene võib neid täielikult ignoreerida.

2.Igapäevane hommikune jalutuskäik teeb süsteemiga imesid. Varahommikuse võimlemise eelised on astmahaigete jaoks aga mitmekesised. Seda seetõttu, et varahommik on aeg, mil õhk on puhas ja parimal võimalikul viisil. Varahommikul õhuga kopsude treenimine teeb astmaatiliste kopsude ja hingamisteede jaoks imesid.

3.Astmahaige jaoks tuleb religioosselt järgida hommikust igapäevast treeningplaani. See mitte ainult ei aita kogu süsteemi teostada, vaid viib ka inimese distsiplineeritumale ja reguleeritumale elule. Seda seetõttu, et kui inimesel tekib harjumus vara ärgata, prooviks ta suure tõenäosusega ka vara magama jääda ning tema rutiin muutub automaatselt paika pandud ja fikseeritud.

4.Astmahaige igapäevane toit peaks olema lihtne ja toitev. Ta peaks olema ettevaatlik, et ta ei sööks raskeid eineid, kuna see koormaks süsteemi tarbetult. Tuleb hoolitseda selle eest, et toidukorrad oleksid väikesed ja vajaduse korral sagedased, selle asemel, et süüa kindlatel kellaaegadel tavalisi raskeid eineid. Lisaks tuleks toitu küpsetada vähema õli ja vürtsidega, et see oleks kergesti seeditav. Toit peaks olema peamiselt taimetoitlane, sisaldades vähem rasvu ja süsivesikuid. Õhtuti on kõige parem vältida maiustusi. Õhtusöök tuleks süüa vähemalt kaks tundi enne magamaminekut, et kõht oleks enne magamaminekut peaaegu tühi. Toiduga tuleks parandada puu- ja köögiviljade tarbimist. Suupisteid tuleks pakkuda eelkõige värskete puu- ja juurviljade kujul ning täielikult vältida rasvaseid, õliseid ning soolaseid või magusaid suupisteid.

5.Astmahaiged peaksid suitsetamisest täielikult loobuma. Suitsetamine täidab süsteemi paljude toksiinidega ja hingamisteed on nendega üle ujutatud. Need toksiinid on peamised hingamisteede ärritajad ja tekitavad süsteemile liigset survet, mis võib astmahaige jaoks olla liiga kõrge. Astmahaige võib suitsetamise jätkamisel kogeda rohkem bronhide spasme ja tal on suurem tõenäosus hingamisteede infektsioonide tekkeks.

6.Astmahaige ei tohiks liiga palju juua. Selle põhjuseks on asjaolu, et joomine kaotab inimese eesmärgi ja muutub altimaks tavapäraste distsipliinide ja dieetide rikkumisele. Astmahaige võib muutuda oma toitumises hooletuks ja liiga palju joomise korral alkoholi mõju neutraliseerimiseks üles süüa.

7.Astmahaige keskkond tuleb hoida puhas ja korras. Võimalikult palju tuleks vältida segadust, et vältida tolmuga seotud allergiat, mis võib rünnaku põhjustada. Keskkonnas esinev segadus on koduks paljudele lestadele ja allergiat põhjustavatele organismidele. Seetõttu on vajalik, et mööbel ja muud esemed oleksid paigutatud nii, et neid saaks igapäevaselt korralikult tolmust puhastada ja puhastada.

8.Astmahaigetel võib olla raskusi ka õhusaastega toimetulekul. Väga oluline on hinnata, kas patsient võib olla allergiline teatud tüüpi allergeenide suhtes, mis on tema elu- või töökoha ümbritsevas atmosfääris. Mõnikord soodustavad teatud elukutsed ühte või teist tüüpi toksiinide liigset kasutamist. Sel juhul võib ainsaks võimaluseks jääda elukutse või kutsetingimuste muutmine.

9.Astmaatikud peaksid samuti olema väga ettevaatlikud, et nad vaimselt liiga ei ärrituks. Seda seetõttu, et vaimne halvenemine võib patsientidel põhjustada astmaatiliste sümptomite ilmnemist. Iga päev on parem mitte teha otsuseid, olgu see siis isiklikus elus või tööelus. Tööd tuleks teha ka igapäevaselt nii palju kui võimalik, et vältida liigset stressi ja ärevust.

10.Astmaga toimetulemiseks on väga oluline leppida haigusega ja sellega kaasnevate piirangutega igapäevaelus. Kui järgitakse õiget distsipliini, võib patsient elada pikka ja probleemideta elu.

Inspireeritud Ashi Jasist