Korvpalli juhendamine autismiga lastele

Korvpalli juhendamine autismiga lastele

Oma kogemuste kaudu vabatahtliku korvpallitreenerina eriolümpia New Jersey spordikompleksis ning erinevates laagrites ja kliinikutes töötades olen kokku puutunud elumuutvate praktikatega läbi arendava korvpalli õpetamise. Paljud inimesed eeldavad, et autismi või muu puudega lapsed ei pea õppima korvpalliga seotud vajalikke oskusi ja kontseptsioone. Siiski olen leidnud, et autistlikele lastele on oluline õpetada samu oskusi ja kontseptsioone nagu puudeta lastele, kuid muudetud viisil. Kõrgkooli korvpallitreeneriks pürgijana keskendub minu vabatahtlik töö individuaalsete oskuste, meeskonnatöö ja suhtlemise arendamisele. Need kolm korvpalli aspekti on mõned edu võti spordiala juhendamisel ja on olulised lastele noores eas õpetamiseks. Vabatahtlikuna sain õppida uusi ja uuenduslikke viise, kuidas õpetada individuaalsete oskuste arendamist, meeskonnatööd ja suhtlemist, mis aitavad autismi põdevatel lastel arendada oma korvpallioskusi ning omandada enesekindlust ja oskusi, mis aitavad tervena elada terves ulatuses.

Individuaalsete oskuste arendamine on aluseks paremaks korvpalluriks saamisel ning mängijad saavad areneda, töötades oma nõrkuste kallal ja laiendades oma tugevaid külgi läbi individuaalsete oskuste arendamise. Autistlike lastega töötades, nagu ka mõne puudeta laste puhul, olen avastanud, et mängijad keskenduvad peamiselt oma tugevatele külgedele ja on vähem huvitatud nõrkade külgede tuvastamisest. Lisaks ei soovi mängijad tavaliselt töötada oskuste kallal, mis võiksid rohkem arendada. Selle arenguprobleemi lahendamiseks kasutan põhimõtet, mida nimetatakse "kiireks üleminekuks", et aidata lastel parandada nõrkusi või valdkondi, milles nad ei ole nii vilunud. “Kiire ülemineku” põhimõte keskendub lapse jõule, liikudes samal ajal kiiresti uue ülesande juurde, mis nõuab rohkem arengut ja lõpuks tagasi mängija mugavustsooni. Autismiga lapse mugavustsoonist väljumine on väljakutse ja minu jaoks põnev, kui see juhtub. Mul on selle põhimõtte rakendamine õnnestunud ja soovitaksin kasutada "kiire ülemineku" põhimõtet kõigil, kelle väljakutse on motiveerida autistlikke lapsi oma korvpalli nõrkade ja tugevate külgede kallal töötama. Individuaalsete oskuste arendamine on oluline element ja väga vajalik oskus meeskonnatöö kasutamise hõlbustamiseks.

Meeskonnatöö on korvpalli ja kõigi teiste meeskonnaspordialade selgroog. Kuigi on oluline, et mängijad parandaksid oma individuaalseid oskusi, peavad nad kõik mängima meeskonnana, et saavutada üldine eesmärk. Meeskonnatöö on autismiga laste õpetamise kõige keerulisem aspekt, kuid seda saab teha. Võti on siin esmalt tutvustada põhikontseptsiooni, mille kohaselt kaks inimest töötavad koos, et sooritada söötu, lüüa korvi, saada kaitsepeatus või mõni muu spordiala kontseptsioon. Kui mängijad tunnevad end kahe inimesena ühise eesmärgi saavutamisega rahul, saate nad teisendada väikeseks rühmaks, lisades võrrandisse teise inimese. Kui nad on sellel alal vilunud, lisage rohkem mängijaid, kuni saavutate eesmärgi, mille kohaselt on meeskonnas viis mängijat, kes aitavad kaasa üldise eesmärgi kontseptsioonile. Duke'i ülikooli korvpalli peatreeneril Mike Krzyzewskil on tsitaat pealkirjaga "Kaks on parem kui üks, ainult siis, kui kaks on üks." See tsitaat kehastab meeskonnatööd ja julgustab mängijaid mõistma kontseptsiooni, et meeskonnana töötamine ja koostöö teeb tööd tõhusamalt ja tõhusamalt, mis on oluline autistlike laste õppimiseks. Kuigi meeskonnatöö on hädavajalik, tuleb meeskonnatööd suhtluses tugevdada.

Suhtlemine korvpallis on üks asi, mis võib hea meeskonna suurepärasest meeskonnast lahutada. Suhtlemine on hääl, mis viib meeskonna võidule, sest see genereerib energiat ning loob struktuuri ja korra. Autismiga lastel võib esineda erinevat tüüpi suhtlushäireid. Näiteks olen juhendanud lapsi, kes suhtlesid minuga hästi lühikeste, täpsete sõnade ja lausetega, ja teisi, kes end verbaalselt üldse ei väljendanud. Autismiga lastega suheldes olen õppinud hoidma oma juhiseid otse ja täpselt, kordama ennast ning demonstreerima täpselt seda, mida ma tahan, et nad teeksid. Konkreetse oskuse või kontseptsiooni demonstreerimine aitab tohutult arendada mängijate võimeid ja tundub, et neile meeldib omada juht, kes suudab neid peegeldada ja jäljendada. Kolmest edu võtmest autistlike laste korvpalli juhendamisel näib suhtlus olevat kõige olulisem suurepärase meeskonna ja suurepäraste mängijate kujundamisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et pürgiva kolledži korvpallitreenerina püüan pidevalt õpetada ja õppida uusi ja uuenduslikke viise, mis aitavad mängijatel areneda. Lisaks olen pühendunud sellele, et aidata sportlastel saada sotsiaalselt kohusetundlikeks ja kindlateks ühiskonnakodanikeks. Autismiga lapsed vajavad samasugust armastust ja hoolt kui puudeta lapsed ning peavad saama soovi korral osaleda kehalistes tegevustes. Korvpall on suurepärane viis individuaalsete oskuste, meeskonnatöö ja suhtlemise parandamise kontseptsioonide tutvustamiseks ning aitab saavutada üldist eesmärki. Kõige huvitavam ja paeluvam element treeneritöös on rahulolu erinevate mängijate juhendamise ja abistamise üle. Kui aitan neid erineva tausta ja võimetega mängijaid, aitavad nad mul lõpuks saada paremaks treeneriks, õpetajaks, mentoriks ja juhiks. Loodan, et see artikkel tutvustab mõningaid põhikontseptsioone autismiga laste korvpalli juhendamisel, mida saate oma mänguraamatusse lisada.

Inspireeritud Donovan A Smalls II-st