Autismiga lapse abistamine: infokõne tehnika
Kas teil on laps, kes ei oska oma sõnadega kommenteerida või ei ütle, mida tahab? Info Talk on lihtne teraapiatehnika, mis võib aidata teie lapsel rääkima õppida. Mõnikord pöörab ta tähelepanu asjadele, mida ta enda ümber näeb. Mõnikord tundub, et ta vaatab eemalt. Mõnikord nutab ta nii kõvasti, et sa oled pettunud, sest tundub, et sa ei tea, mida ta tahab. Mõnikord tundub, et ta tahaks midagi öelda, aga sa ei tea, kuidas teda seda ütlema panna. See võib olla teraapiatehnika, mis aitab teie lapsel oma sõnu õppida...

Autismiga lapse abistamine: infokõne tehnika
Kas teil on laps, kes ei oska oma sõnadega kommenteerida või ei ütle, mida tahab? Info Talk on lihtne teraapiatehnika, mis võib aidata teie lapsel rääkima õppida.
Mõnikord pöörab ta tähelepanu asjadele, mida ta enda ümber näeb. Mõnikord tundub, et ta vaatab eemalt. Mõnikord nutab ta nii kõvasti, et sa oled pettunud, sest tundub, et sa ei tea, mida ta tahab. Mõnikord tundub, et ta tahaks midagi öelda, aga sa ei tea, kuidas teda seda ütlema panna. See võib olla teraapiatehnika, mis aitab teie lapsel oma sõnu kasutada.
Mis on Info Talk?
Lühidalt öeldes on see teraapiatehnika, mis julgustab vanemaid ja hooldajaid igal võimalikul juhul oma lastega rääkima. See tähendab, et lisame kommentaare oma igapäevase keskkonna kohta, et aidata tal avastada oma keele kasulikkust ja jõudu suhtlemisel. Trikk on teada, mida ja kuidas öelda, et saaksite julgustada oma last rääkima.
Millal peaks infovestlust tegema?
Igal võimalikul ajal! Seda on kõige parem kasutada igapäevaste toimingute tegemisel, nagu hammaste pesemine, käte pesemine, mängimine või televiisori vaatamine. Kui reisite perega, on see ideaalne ka kasutamiseks.
Kuidas peaks infovestlust tegema?
See on väga lihtne. Igapäevaste tegevuste ajal kommenteerige oma igapäevast ümbrust. See võib olla kõike alates sellest, mida ta teeb, kuni sellega, mida ta hoiab, mängib või mida ta väljas näeb. Siin on näide olukorrast.
Mark on 2-aastane poiss, kellel on diagnoositud autism. Ta ei oska veel rääkida. Ta kasutab selliseid häälitsusi nagu "aaaa" ja "eee", kuid tundub, et need ei tähenda midagi, kui ta neid ütleb. Mõnikord keskendub ta oma pilgu objektidele, kuid pöörab pilgu millelegi kaugemale. Nii et kui ta käsi peseb:
Mark: Aaaaa.
Ema: Jah, Mark peseb käsi. Pese käed. Peske käsi.
Mark: (seepi puudutades)
Ema: Mark hoiab seepi käes. Jah, Mark peseb end seebiga.
Mark: (pesu ajal) Aaaaa.
Ema: Mark peseb käsi veega. Pritsi! Pritsi! Pritsi!
Mark: A! A! A!
Ema: Pritsi! Pritsi! Pritsi! Head proovimist!
Näete? See on väga lihtne! Nii aitate oma lapsel sõnavara laiendada.
Mida peaksite meeles pidama?
1. Kasutage lihtsaid sõnu. Oluline on kasutada varajasi sõnu, kui räägite oma lapsega, kes alles õpib rääkima. Selle asemel, et öelda "TV", võite öelda ka "TV". Näiteks "pesemine" on ideaalsem kui "loputamine".
2. Kasutage rääkimisel meloodilist tooni. Rääkimisel kasutage kergelt animeeritud hääle intonatsiooni, mis on sarnane lastele mõeldud telesaadetega. See aitab teie lapsel pöörata rohkem tähelepanu teie kõnele, mitte sama helitugevuse ja tooniga sõnadele.
Kuigi igal lapsel on oma kasvu- ja õppimistempo, võib Info Talk tehnika järjepidev kasutamine suurendada teie lapse võimalusi saada julgustust rääkima.
Inspireeritud Angeline Sayocist