Kognitiivne käitumuslik teraapia autismi raviks

Kognitiivne käitumuslik teraapia autismi raviks

Autismiga laste raviks on aeg-ajalt proovitud mitmeid käitumisteraapiaid. Pöördreageerimiskoolitus ja rakendatud käitumise analüüs on kaks kõige levinumat. Täiskasvanud, vanemad lapsed ja noorukid saavad aga tõenäoliselt rohkem kasu kognitiiv-käitumisteraapiast, mis on veel üks oluline sekkumine autismi ravis.

On tehtud palju katseid kohandada kognitiivset käitumisteraapiat autismiga noorukitele ja vanematele lastele. Tavaliselt olid sihtmärgiks ka need, kes kannatavad ärevuse all, kuna see on autismi puhul tavaline tunnusjoon. Väljakutse oli välja selgitada, kas autistlikel lastel on kognitiivse käitumisteraapia edukaks toimimiseks vajalikud oskused. Õnneks on vastukaja positiivne. 2012. aasta uuringus hinnati vanemate autistlike laste kognitiivseid võimeid ja võrreldi neid mitteautistlike laste omadega. Peaaegu igal esimese rühma lapsel olid kognitiiv-käitumuslikud oskused ja ta oskas eristada tundeid, käitumist ja mõtteid. Neil oli lihtsalt raske emotsioone ära tunda.

Traditsiooniline kognitiivne käitumuslik teraapia nõuab tugevat keele- ja abstraktse mõtlemise oskust ning see on autismiga inimestele sageli keeruline. Teadlased on selle ära tundnud ja kohandanud teraapiat autistlikele inimestele, muutes selle näiteks visuaalselt atraktiivsemaks, konkreetsemaks ja korduvamaks. Näiteks võib terapeut lihtsalt paluda lastel oma ärevust verbaalselt hinnata skaalal ühest kümneni, käepärast on termomeeter, mis näitab ärevuse taset madalast kõrgeni, ja paluda osalejatel anda illustratsiooniks rekvisiit. Teine strateegia autismi kognitiiv-käitumisteraapias on keskenduda lapse andekusele ja erihuvidele, mis aitavad säilitada laste motivatsiooni ja kaasatust, ning lisada sagedased sensoorsed tegevused ja liikumispausid neile, kellel võib olla ala- või ülereageerimisvõime.

Uurijad märkisid, et kognitiiv-käitumuslik teraapia peab tegelema autismiga inimeste sotsiaalsete oskustega, kuna autistlike noorte inimeste põhilised sotsiaalsed puudujäägid aitavad kaasa ärevusele, mis omakorda süvendab teismelise sotsiaalseid probleeme.

Teraapia saab läbi viia erinevatel viisidel, näiteks pere-, individuaal-, rühma- ja isegi nii pered kui ka rühmad. Rühmateraapia eeliseks on see, et autistlik inimene näeb, kuidas teised inimesed võitlevad samade raskustega ja üritavad neist koos üle saada. Protsessi käigus saadud sotsiaalne toetus ja sõprus võivad olla tervendavad iseenesest.

Autismi perekäitumisteraapia hõlmab sageli vanemate harimist oma laste väljakutsete osas. See hõlmab ka nende õpetamist kognitiivse käitumisteraapia tehnikate julgustamiseks, kui laps seisab silmitsi reaalse eluolukorraga. See paneb nad tundma end enesekindlalt ja lootusrikkalt, et aidata kaasa positiivsele muutusele lapse elus.

Teadlased on leidnud, et laste kaitsmine potentsiaalselt negatiivse kogemuse eest on enamikule vanematele sageli raske ülesanne. Autistlikel lastel on tavaliselt esinenud käitumis- ja emotsionaalseid väljakutseid ning valusaid tõelisi ebaõnnestumisi maailmas. Nende vanemad ei soovi sageli last edaspidistele ebaõnnestumistele paljastada ja piiravad tahtmatult kogemusi, mis on vajalikud, et saada vähem murelikuks ja iseseisvamaks.

Inspireeritud Kalpesh Z Makwanast