Sünnitusjärgsete psühhiaatriliste probleemide mõistmine

Sünnitusjärgsete psühhiaatriliste probleemide mõistmine

Varsti on käes kevad ja koos sellega uued algused. Sünni ja taassünni aeg. Aeg, mis on seotud rõõmuga, aga ka aeg pöörata tähelepanu teistele jõududele.

Naistel on ainulaadne omadus kanda ja sünnitada inimliigi uusi lootusi ja unistusi. See on aeg, mis pakub kõigile nii suuri lootusi kui ka suurt rõõmu. Neid ootusi saab aga muuta või kogeda vaid lühidalt. Sünnitusjärgset perioodi võivad mõjutada mitmesugused psühhiaatrilised probleemid. Nende hulka kuuluvad: "beebibluus", sünnitusjärgne depressioon ja sünnitusjärgne psühhoos.

Sünnitusjärgsel perioodil kogeb meeleoluhäireid kuni 85% naistest. 10–15% neist naistest kannatab rohkem puuet tekitava ja püsivama meeleoluhäire vormi all, mida nimetatakse sünnitusjärgseks depressiooniks või isegi psühhoosiks.

Sünnitusjärgse düsfunktsiooni kõige kergem vorm on nn beebibluus. Need koosnevad tavaliselt nädala pikkusest madala meeleolu perioodist koos suurenenud ärrituvuse, ärevuse ja pisaravooluga. Sümptomid kipuvad saavutama haripunkti umbes 4. või 5. päeval pärast sündi ja kaovad järk-järgult. Tavaliselt ei sega see lapse hooldamist, ema sidet ega kahjusta vastsündinuid.

Sünnitusjärgne depressioon on tõsisem. Seda esineb 10-15% kogu elanikkonnast.

Selle peamised fenomenoloogilised sümptomid on: depressiivne meeleolu, mis väljendub: lootusetuses, huvi- või rõõmupuuduses – eriti lastehoiu igapäevatoimingutega seotud valdkondades; Tühjusetunne, suurenenud ärevus, mis võib hõlmata obsessiivset muret beebi tervise ja heaolu pärast.

Suurim risk on anamneesis depressioon, geneetiline eelsoodumus depressioonile, varasemad sünnitusjärgsed probleemid või need, kellel on raseduse ajal depressioon.

Suurim oht ​​on see, et emal kaob igasugune huvi igapäevaste lapsehooldustoimingute vastu, mis võib põhjustada negatiivseid tundeid vastsündinu suhtes. Kui see jätkub, võivad neil tekkida negatiivsed või pealetükkivad mõtted ja hirm end, oma last või mõlemat kahjustada. Need on rohkem obsessiivsed kui tegelik soov tekitada tõelist kahju.

Võib esineda ka muid negatiivseid ja kvalitatiivseid muutusi, nt. Nt. suurenenud või vähenenud uni ja energia, väärtusetus ja süütunne ilma korraliku põhjuseta, söögiisu kõikumine üles või alla, keskendumisvõime märkimisväärne langus ja rahutus.

Teine suur sünnitusjärgne murevaldkond on palju harvem, kuid palju tõsisem – sünnitusjärgne psühhoos. Kuigi mõned uuringud näitavad, et see võib juhtuda kuni aasta pärast sündi, toimub enamik juhtumeid kahe nädala ja kuni kolme kuu jooksul pärast sündi. Selle haigusega kaasnevad mitmed psühhootilised sümptomid, st meeleelundite hallutsinatsioonid, luulud või ebaloogilised mõtted, une- ja isutushäired, rahutus või ärevus väga kõrgel tasemel, episoodiline maania või deliirium, enesetapu- või mõrvamõtted või tegevused.

Enim ohustatud naised on naised, kellel on anamneesis skisofreenia, bipolaarne häire või muud psühhootilised häired või kellel on varem esinenud haigusepisoode teise lapsega.

Mõnikord ei märka sünnitusjärgset psühhoosi põdevad naised, nagu ka muud psühhootilise haiguse vormid, seda alati esimesena või nad ei saa või ei taha oma kogemusi või hirme jagada. Abivajadusest võib olla vaja teada anda tugiisik – st perekond, sõber või professionaal. Seda abi peab osutama koolitatud spetsialist.

Mida on vaja teha?

K. Mis põhjustab sünnitusjärgset depressiooni?

A.Nagu ka teiste depressioonivormide puhul, ei ole üks põhjus, vaid tegurite kombinatsioon. Nende hulka kuuluvad geneetiline perekonna ajalugu, struktuursed ja keemilised muutused ajufunktsioonis, mis põhjustavad endokriinseid (hormonaalseid) ja immunoloogilisi muutusi. Östrogeeni ja progesterooni taseme olulisele tõusule raseduse ajal järgneb umbes 24 tunni jooksul järsult märkimisväärne langus. pärast sündi. Selge depressiivne tegur. Seda mustrit järgivad ka kilpnäärmehormoonid. Elusündmused, mida kogetakse stressiteguritena, põhjustavad sümptomeid ja haigusi.

Küsimus: Kuidas on lood emaduse enda nõudmistega?

A.Need võivad sellele selgelt kaasa aidata. Näiteks: sünnitusjärgne füüsiline väsimus, mis on tingitud sünnitusest endast, samuti unehäired või -puudus vastsündinu eest hoolitsemisel; "Hea emaks olemise stressitekitajad", kaotades selle, keda või mida sa varem tegid või endast arvasid, tundes end vähem atraktiivsena, sul ei ole vaba aega ja oled lihtsalt ülekoormatud kõigist uue lapse või beebide sünniga kaasnevatest väljakutsetest. Naistel, kes on raseduse ajal depressioonis, on pärast sünnitust palju suurem risk depressiooni tekkeks.

Küsimus: Kas saate lihtsalt oodata ja lasta sellel juhtuda?

A.Kindlasti mitte. Sünnitusjärgne depressioon ja kindlasti ka psühhoos on väga tõsised psühhiaatrilised häired, mis nõuavad võimalikult kiiret psühhiaatrilist ravi. Mõnel naisel on häbi või piinlik neid asju tunda ajal, mil nad peaksid end õnnelikuna tundma. Kuidas neid tajutakse – võib-olla kui ebasobivaid vanemaid? Võib tekkida tagasilükkamine.

Küsimus: Mis võib juhtuda, kui naised ei pöördu ravile?

A.Ei midagi head - ei emale ega lapsele, s.t kehv sünnikaal või enneaegsus, rahutus mõlemal, kehv uni mõlemal, puudulik sünnituseelne ja -järgne hooldus, ainete kuritarvitamine, ema ja lapse halb side ja lihtsalt ei suuda oma lapse vajadusi rahuldada. Psühhoosi korral võib tekkida enesetapu/mõrva oht.

Nende probleemide ravi pakuvad pädevad ja kogenud arstid. Ravimid on üldiselt kasulikud ja vajalikud. Kui neid on raseduse ajal vaja, hinnatakse ja kaalutakse peamisi riske ja kasu. Väga kasulikud on ka erinevad psühhoteraapia viisid ja tugirühmad. Harvadel juhtudel võib osutuda vajalikuks haiglaravi. Need meetmed võivad päästa nii ema kui ka lapse elu.

Kõik lapsed peaksid saama kasu tervest hoolivast emast. Kõik emad väärivad võimalust saada rahuldustpakkuvaid rasedusi, sünnitusi ja emaduskogemusi. Need haigused võivad salakavalalt ilma jätta nii ema kui ka lapse ja põhjustada tõsist kahju. Kui teil on probleeme, sümptomeid või hoolivaid tähelepanekuid, pöörduge viivitamatult koolitatud vaimse tervise poole. Ärge võitlege üksi hirmus, häbis ega vaikuses.

Inspireeritud Charles Meusburgerist