Individuaalne lähenemine neeruhaiguse sõeluuringule T1D patsientidel võib võimaldada haigust varem tuvastada

Individuaalne lähenemine neeruhaiguse sõeluuringule T1D patsientidel võib võimaldada haigust varem tuvastada

Diabeedi sekkumiste ja tüsistuste epidemioloogia uuringurühma poolt rahastatud riikliku diabeedi- ja seede- ja neeruhaiguste instituudi (NIDDK) poolt rahastatud uue analüüsi kohaselt võib isikupärastatud lähenemine I tüüpi diabeediga (T1D) inimeste neeruhaiguste sõeluuringule lühendada kroonilise neeruhaiguse (CKD) avastamata jäämise aega.

Ajakirjas Diabetes Care avaldatud leid on T1D-ga inimeste jaoks mõeldud esimese tõenduspõhise neerusõeluuringu mudeli aluseks.

Praegused CKD sõeluuringu soovitused hõlmavad iga-aastast uriini albumiini eritumise määra (AER) testimist kõigile, kellel on T1D olnud vähemalt viis aastat. Albumiin on veres leiduv valk ja liiga palju albumiini uriinis on neeruhaiguse tunnuseks. Uued tulemused viitavad sellele, et VRE sõeluuringut saab isikupärastada, et optimeerida testimise sagedust ja kroonilise neeruhaiguse varajast avastamist. Eelkõige võiks T1D-ga inimesi, kellel on madal risk kroonilise neeruhaiguse tekkeks, AER-i suhtes testida harvemini, et vähendada koormust ja kulusid, ning kõrge kroonilise neeruhaiguse riskiga inimesi saaks testida sagedamini, et hõlbustada kroonilise neeruhaiguse varasemat avastamist.

Inimestel, kellel on T1D, on hinnanguliselt 50% risk haigestuda CKD-sse nende elu jooksul. CKD võib areneda neerupuudulikkuseks, mis nõuab dialüüsi või neerusiirdamist. Kasutades enam kui 30 aastat osalejate andmeid AER ja HbA1c (vere glükoosisisalduse integreeritud mõõdik) 1334 osalejalt NIDDK rahastatud diabeedikontrolli ja tüsistuste uuringus (DCCT) ning diabeedi sekkumiste ja tüsistuste epidemioloogia (EDIC) uuringus, tuvastati edaspidi kolme CKD riskitasemega seotud uuringurühm. Seejärel töötasid nad välja mudeli, et hinnata optimaalseid sõeluuringu intervalle T1D-ga inimestele, et tuvastada krooniline neeruhaigus selle varases staadiumis.

Vastavalt mudeli leidudele:

• Menschen mit einer AER von 21-30 mg pro 24 Stunden und einem HbA1c von mindestens 9 % haben ein hohes Risiko für die Entwicklung einer CNE und könnten alle sechs Monate auf Albumin im Urin untersucht werden. Diese Screening-Häufigkeit könnte die Zeit mit unentdeckter Nierenerkrankung verkürzen, so dass geeignete Interventionen so früh wie möglich eingeleitet werden können.
• Diejenigen mit AER ≤ 10 mg pro 24 Stunden und einem HbA1c ≤ 8 % haben ein geringeres Risiko für die Entwicklung einer CKD und könnten alle zwei Jahre gescreent werden. Diese Änderung reduziert die Patientenbelastung und spart potenziell Millionen von Dollar im Vergleich zum jährlichen Screening.
• Alle anderen mit T1D ≥ 5 Jahren könnten weiterhin jährlich gescreent werden.

DCCT, mis viidi läbi aastatel 1983–1993, leidis, et T1D-ga inimestel vähenes veresuhkru taseme hoidmine normaalse lähedal. EDIC-i järeluuring algas 1994. aastal, et uurida, kuidas diabeet kehale aja jooksul mõjub ning varajase ja intensiivse veresuhkru kontrolli pikaajalist kasu diabeedi hilisemate tüsistuste tekkeks.

Allikas:

Riiklikud tervishoiuinstituudid

Viide:

Perkins, B.A. et al. (2022) Uriini albumiini sõeluuringu optimaalne sagedus I tüüpi diabeedi korral. Diabeedi ravi. doi.org/10.2337/dc22-1420.

.