See ei ole dieet – see on söömishäire!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Anoreksia ja buliimia on mõlemad söömishäired ja neid mainitakse sageli koos, kuid kumbki on teineteise vastand. Lihtsamalt öeldes on buliimia ülesöömine ja anoreksia alatoitumus kuni nälgimiseni. Buliimia korral sööb inimene liiga palju ja kompenseerib seda siis meeletu trenniga või lahtistite võtmise või oksendamisega. Varem usuti, et buliimia on lihtsalt psühholoogiline häire, sest ülesöömisele järgnes süütunne ja madal enesehinnang, mis seejärel vallandas puhastuse. Samuti arvati, et anoreksia ehk söömisest keeldumise põhjuseks on inimese poolt tekitatud alaväärsustunne...

Anorexie und Bulimie sind beide Essstörungen und werden oft zusammen erwähnt, doch jedes ist das Gegenteil des anderen. In einfachen Worten, Bulimie ist überfressen und Magersucht ist bis zum Hunger unterernährt. Bei Bulimie isst eine Person zu viel und gleicht dies dann durch hektische Bewegung oder durch Abführmittel oder durch Erbrechen aus. Früher glaubte man, Bulimie sei nur eine psychische Störung, denn auf übermäßiges Essen folgten Schuldgefühle und ein geringes Selbstwertgefühl, die dann eine Reinigung auslösten. Es wurde auch angenommen, dass Magersucht, die Weigerung zu essen, durch ein Minderwertigkeitsgefühl hervorgerufen wurde, das dadurch verursacht wurde, dass die Person sich selbst …
Anoreksia ja buliimia on mõlemad söömishäired ja neid mainitakse sageli koos, kuid kumbki on teineteise vastand. Lihtsamalt öeldes on buliimia ülesöömine ja anoreksia alatoitumus kuni nälgimiseni. Buliimia korral sööb inimene liiga palju ja kompenseerib seda siis meeletu trenniga või lahtistite võtmise või oksendamisega. Varem usuti, et buliimia on lihtsalt psühholoogiline häire, sest ülesöömisele järgnes süütunne ja madal enesehinnang, mis seejärel vallandas puhastuse. Samuti arvati, et anoreksia ehk söömisest keeldumise põhjuseks on inimese poolt tekitatud alaväärsustunne...

See ei ole dieet – see on söömishäire!

Anoreksia ja buliimia on mõlemad söömishäired ja neid mainitakse sageli koos, kuid kumbki on teineteise vastand. Lihtsamalt öeldes on buliimia ülesöömine ja anoreksia alatoitumus kuni nälgimiseni.

Buliimia korral sööb inimene liiga palju ja kompenseerib seda siis meeletu trenniga või lahtistite võtmise või oksendamisega. Varem usuti, et buliimia on lihtsalt psühholoogiline häire, sest ülesöömisele järgnes süütunne ja madal enesehinnang, mis seejärel vallandas puhastuse. Anorexia nervosa ehk söömisest keeldumise põhjuseks arvati ka alaväärsustunne, mille põhjustas inimene, kes võrdleb end ajakirjades või filmides kujutatud võimatu füüsilise ideaaliga. Ja nii peeti anoreksiat ka psühholoogiliseks. Kuigi see on kindlasti tõsi ja mõlemal on psühholoogilised komponendid, on nüüd võimalik, et mõlemad häired on ka psühhiaatrilised, kuna näib, et neil on füüsiline päritolu ajus. Uued uuringud on näidanud erinevust söögiisu reguleerivas ajupiirkonnas. Buliimia all kannatavatel inimestel on liialdatud isu ja isu väheneb anoreksiat põdevatel inimestel. Kuigi uuringud on alles algusjärgus, annab see lootust, et ühel päeval on ravi kättesaadav.

Sellest hoolimata on meie aju väga elastne. Psühholoogiliste vahenditega on võimalik kontrolli all hoida nii anoreksiat kui buliimiat.

Buliimia ja anoreksiaga toimetuleku tehnikad põhinevad käitumist stimuleerivate psühholoogiliste käivitajate desensibiliseerimisel või kõrvaldamisel. Selline käitumine on sageli programmeeritud üsna varakult. Tüdrukud seisavad sageli silmitsi ebareaalsete füüsiliste ootustega puberteedieas, teismeeas ja noores täiskasvanueas. Kui nende ideaalidega kaasneb nende välimuse tõttu narrimine või kiusamine, võib see viia söömishäireni. Muud vallandajad võivad hõlmata halba perekondlikku olukorda, stressi või pideva kriitika põhjustatud ebapiisavuse tunnet.

Paranemise võti on esimese sammu tegemine, probleemi äratundmine ja abi küsimine. Järgmine samm on leida spetsialistid, kes saavad teid paranemisel aidata, näiteks: B. Toitumisspetsialistid, kes on spetsialiseerunud söömishäiretele. Idee on tuua enda kõrvale professionaalselt koolitatud inimesed, et sa ei peaks enam ise hakkama saama. Teraapia on kolmas samm. Eksperdid, kellega 2. etapis konsulteerisite, aitavad teil otsustada, milline ravi teile sobib. Teraapialiike on palju, alates grupiteraapiast kuni individuaalse nõustamiseni. Üks edukamaid teraapiaid on kognitiiv-käitumuslik teraapia, mis võimaldab tuvastada ja neutraliseerida oma isiklikud käitumise vallandajad.

Buliimia ja anoreksia oluline osa on toidu kasutamine toimetulekumehhanismina valusate emotsioonidega toimetulemiseks. Need on katsed saavutada kontrolli või lohutust või ennast karistada. Emotsionaalsete probleemide lahendamiseks on tervislikumaid viise kui liiga vähe või liiga palju süüa. Need valikud on teile saadaval. Nende leidmiseks peate lihtsalt nende poole jõudma.

Inspireeritud Kriss L Brooksist