Plantaarne fastsiit ja kilpnäärme talitlushäired

Plantaarne fastsiit ja kilpnäärme talitlushäired

Plantaarfastsiiti iseloomustab terav kannavalu, mis tekib hommikul esimese sammuga või pärast puhkeperioode püsti tõustes. Fastsiiti põhjustavad mikroskoopilised rebendid jalatalla fastsia, pika sidekoe struktuuri põrandas. Fastsiaalse sideme rebenemine põhjustab põletikku ja lõpuks halvenemist. Plantaarne fastsia koosneb peamiselt kollageenist, aga ka elastiinist ja pikkadest süsivesikute ahelatest, mida nimetatakse glükoosaminoglükaanideks ehk GAG-deks. Kollageeni organiseeritud võrgustik suurendab selle tugevust, elastiin võimaldab sellel venitada ja GAG-id tõmbavad vett, parandades elastsust.

Lihas-skeleti häired esinevad sageli seoses kilpnäärmehaigusega, eriti hüpotüreoidismiga. Hüpotüreoidismiga patsientide sagedased luu- ja lihaskonna vaevused on lihaste hellus, üldine liigesevalu, krambid ja nõrkus. Hüpotüreoidismiga on seostatud spetsiifilisi luu- ja lihaskonna haigusi, nagu kleepuva kapsuliit ja karpaalkanali sündroom. Arvatakse, et hüpotüreoidism võib põhjustada plantaarfastsiidi teket samal põhjusel, kui kilpnäärme alatalitlusega patsientidel esinevad muud luu- ja lihaskonna vaevused. Häired tulenevad madalast kilpnäärme tasemest, mis põhjustab sidekoes ladestumist. Kilpnäärmehormoon pärsib fibroblastide tootmist ning kollageeni, elastiini ja GAG-de, kõigi sidekoe struktuuri jaoks oluliste ainete, sekretsiooni. Kilpnäärmehormoonide madal tase põhjustab nende ainete, eriti vett meelitavate GAG-de ületootmist.

Suurenenud GAG-de ladestumine ja liigne vesi suurendavad kollageenikiudude vahelist ruumi. See häirib kollageenivõrgustikku ja kahjustab plantaarse sidekirme struktuuri terviklikkust. Plantaarse fastsia nõrgenemine suurendab vastuvõtlikkust mikroskoopiliste rebenemiste suhtes. Mikroskoopiline rebenemine tekib siis, kui plantaarsele sidekirmele avaldatakse liigset pinget. Tavaliselt toimub see biomehaanilistes tingimustes, kuid võib esineda ka normaalsetes tingimustes nõrgenenud plantaarfastsiaga. Rebenemine põhjustab põletikku ja valu. Kollageenivõrgustiku varajase desorganiseerumise tõttu võib kiiremini areneda plantaarfastsiidist (rebenditest tingitud põletikuline seisund) plantaarfastsiidiks, degeneratiivseks seisundiks. Plantaarne fascioos on raskesti ravitav seisund, mistõttu on varajane diagnoosimine ja ravi üliolulised.

Stressi eemaldamine plantaarfastsiast on oluline varajane ravi. Seda saab saavutada toetavate kingade ja sisetükkide kandmisega ning paljajalu kõndimise vältimisega. Jalavõlvile annavad pinget ka kontsatõstukid või väikese kontsaga kingad. Kannakupud võivad aidata leevendada sümptomeid, kuid ei vähenda jalatalla sidekirme stressi ega paranda seisundit. Kaalulangus vähendab pinget võlvile, paraku on kilpnäärme alatalitlusega patsientidel kaalutõus sage ja kaalulangus on tavaliselt raskendatud. Nii sääre kui ka kaare venitamine on paranemisprotsessi jaoks oluline ning kohe pärast diagnoosimist tuleks alustada konkreetsete venitusrežiimidega. Öine lahas võib hõlbustada paranemist ja kõrvaldada hommikuse kannavalu, venitades jalatalla sidekirme kogu öö.

Inspireeritud Christine Dobrowolski, DPM