Suche
Mein Konto
Uuringu kohaselt on mehed bioloogiliselt vanemad kui naised
Jyväskylä ülikooli uuringust selgus, et mehed on bioloogiliselt vanemad kui naised. Täheldatud soolist erinevust võib osaliselt seletada meeste sagedasema suitsetamise ja suurema kehasuurusega. Läänemaailmas kasvas oodatav eluiga 20. sajandil kiiresti, kuid naised elavad siiski kauem kui mehed. Soomes elavad naised keskmiselt viis aastat kauem kui mehed. Sooline lõhe oli suurim 1970. aastatel, mil naistel oli oodatav eluiga sünnihetkel ligi kümme aastat pikem kui meestel. Viimastel aastakümnetel on see lõhe aga...
Uuringu kohaselt on mehed bioloogiliselt vanemad kui naised
Jyväskylä ülikooli uuringust selgus, et mehed on bioloogiliselt vanemad kui naised. Täheldatud soolist erinevust võib osaliselt seletada meeste sagedasema suitsetamise ja suurema kehasuurusega.
Läänemaailmas kasvas oodatav eluiga 20. sajandil kiiresti, kuid naised elavad siiski kauem kui mehed. Soomes elavad naised keskmiselt viis aastat kauem kui mehed. Sooline lõhe oli suurim 1970. aastatel, mil naistel oli oodatav eluiga sünnihetkel ligi kümme aastat pikem kui meestel. Viimastel aastakümnetel on see vahe aga järk-järgult vähenenud. Sugude erinevus peegeldub ka bioloogilises vanuses, nagu näitab hiljuti avaldatud uuring.
Uuringus uuriti, kas meeste ja naiste bioloogilises vanuses on erinevusi ning kas võimalikud erinevused on seletatavad elustiili teguritega. Neid erinevusi on uuritud noorte ja vanemate täiskasvanute seas.
Bioloogilise vanuse mõõtmiseks on kasutatud mitmeid epigeneetilisi kelli. Epigeneetilised kellad võimaldavad uurida elueaga seotud tegureid kogu inimese elu jooksul. Need annavad hinnangu bioloogilise vanuse kohta aastates, mis põhinevad vereproovist saadud DNA metüülimise tasemetel.
Leidsime, et mehed on bioloogiliselt vanemad kui samas kronoloogilises vanuses naised ja vanematel osalejatel on erinevus oluliselt suurem.
Anna Kankaanpää, Gerontoloogiauuringute Keskuse ja Spordi- ja Terviseteaduskonna doktorant
Meeste sagedasem suitsetamine selgitas soolist vanusevahet vanemate kaksikute puhul, kuid mitte noortel täiskasvanud kaksikutel. Lisaks seletab meeste suurem pikkus väikese osa soolisest erinevusest mõlemas vanuserühmas.
"Me täheldasime soolist vananemiskiiruse erinevust, mida ei saa seletada elustiili teguritega," ütleb Kankaanpää.
"Oma uuringus kasutasime ka üsna haruldast uuringuplaani ja võrdlesime vastassoost kaksikute paaride vananemise kiirust. Sarnast erinevust täheldati ka nendes kaksikpaarides. Isasõde oli bioloogiliselt umbes aasta vanem kui tema naissoost õde-vend. "Kaksikud. Need paarid kasvasid üles samas keskkonnas ja jagavad poole oma geenidest. Erinevus võib tuleneda näiteks soolistest erinevustest «Selgitavad on geneetilised tegurid ja naissuguhormooni östrogeeni positiivne mõju tervisele,» jätkab Kankaanpää.
Tulemused aitavad mõista elustiili käitumist ja soolisi erinevusi seoses bioloogilise vanuse ja oodatava elueaga. Tulemused viitavad sellele, et meeste suitsetamise vähenemine selgitab osaliselt, miks sooline erinevus oodatava eluea osas on viimastel aastakümnetel vähenenud.
Uuring viidi läbi koostöös Jyväskylä ülikooli ja Helsingi ülikooliga. Katsealused olid nooremad (21–42-aastased) ja vanemad (50–76-aastased) täiskasvanud kaksikud Soome kaksikkohordist. Küsimustike abil hinnati elustiiliga seotud tegureid, nagu haridus, kehamassiindeks, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja kehaline aktiivsus.
AGE-X uurimisprojekti juhib akadeemia teadur Elina Sillanpää. Projekt viidi läbi Jyväskylä ülikooli spordi- ja terviseteaduste teaduskonnas koostöös Soome molekulaarmeditsiini instituudi (FIMM), Helsingi ülikooli ja Jyväskylä ülikooli humanitaarteaduste metoodikakeskusega. Uurimist rahastasid Soome Akadeemia, EC GenomEUtwin projekt ning Sigrid Juseliuse, Yrjö Jahnssoni ja Juho Vainio fond.
Allikas:
Viide:
Kankaanpää, A., et al. (2022) Kas epigeneetilised kellad pakuvad selgitusi eluea soolistele erinevustele? Läbilõikeline kaksik-uuring. Gerontoloogia ajakirjad: A-sari. doi.org/10.1093/gerona/glab337.
.