Seosed potentsiaalselt endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide ja naiste viljakuse vahel viljakuskliinikutes käivatel naistel

Seosed potentsiaalselt endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide ja naiste viljakuse vahel viljakuskliinikutes käivatel naistel

Hiljuti avaldatud uuringus aastal Keskkonnauuringud Teadlased uurisid korrelatsiooni naiste viljakuse ja keemiliste segude vahel.

Lernen: Assoziation zwischen Chemikalienmischungen und weiblicher Fruchtbarkeit bei Frauen, die sich einer assistierten Reproduktion in Schweden und Estland unterziehen. Bildnachweis: Neues Afrika/Shutterstock

taustal

Kuni igal kuuendal fertiilses eas naisel on raskusi rasestumisega või raseduse kandmisega ning reproduktiivtervise probleemid muutuvad kogu maailmas üha tavalisemaks. Elussündide edukuse määrad on jäänud samaks, hoolimata kunstlike reproduktiivtehnoloogiate (ART) kasutamise suurenemisest vähenenud viljakusega inimeste seas. Arvestades hormoonide tähtsust munasarjade talitluses arengu ja täiskasvanuea ajal, on usutav eeldada, et endokriinsüsteemi häirivad inimese loodud kemikaalid soodustavad viljatuse määra.

Õppimisest

Käesolevas uuringus uurisid teadlased seoseid kahtlustatavate endokriinsüsteemi kahjustavate kemikaalide (EDC) ja naiste viljakuse vahel kahes viljakuskliinikus osalevas naiste rühmas.

Selles uuringus osales 333 ART-i saanud naist ja see hõlmas kahte Euroopa kohorti Eestis ja Rootsis. 2016. aasta aprillist juunini toimus Uppsalas Rootsi kohorti osalejate värbamine. Eesti kohorti moodustanud 148 naist võeti tööle Tallinnast ajavahemikus 2019. aasta veebruarist novembrini. 195 sobivast naisest võeti tööle ligi 182 ning lõplikku gruppi valiti 148 naist, lähtudes keemiliste mõõtmiste jaoks vajaliku follikulaarse vedeliku eeldatavast mahust. Rootsi kohordis osalenud vastasid lühikesele küsimustikule oma elustiili kohta.

Follikulaarne vedelik saadi Rootsi kohordi folliikulitest, mis sisaldas kõiki rakulisi komponente ja millel ei olnud ilmseid vere saastumise märke. Lisaks koguti Eesti kohordist folliikulite proove. Kõigi ühendite kvantifitseerimiseks kasutati laboris kahte lähenemisviisi, et analüüsida polüfluoroalküülaineid (PFAS) ja bisfenoolide, parabeenide ja ftalaatide metaboliite. Kasutati isotooplahjendusvedelikkromatograafiat tandem-massispektromeetriaga (LC-MS/MS). Enne tahke faasi ekstraheerimist (SPE) viidi ftalaatide ja parabeenide kvantifitseerimiseks läbi dekonjugeerimisprotsess.

Munasarjade tundlikkuse indeksit (OSI) kasutati pideva indikaatorina munasarjade reaktsiooni kohta stimulatsioonile ja viljakusravi tulemusnäitajatele, nagu kliiniline rasedus (CP) ja elussünd (LB), mis tuletati värskest ja kumulatiivsest embrüo siirdamisest ning hinnati binaarsete tulemustena. Follikulaarne vedelik koguti mõlemas kohordis munaraku otsimisel ja viljatuse hindamise ajal koguti verd, et mõõta Mülleri-vastase hormooni (AMH) ja folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH) enne mis tahes viljakusravi. CP ja LB määrade hindamiseks kasutatud Rootsi ja Eesti kohortide jälgimisperioodid olid vastavalt viis ja 2,5 aastat.

Tulemused

Erinevate tegurite jaotus kohortide vahel varieerus veidi. Naistepõhjustest tingitud viljatus oli Rootsi kohortiga võrreldes sagedasem Eesti naistel. Kuigi AMH andmed olid kättesaadavad ainult 35 naise kohta Eesti kohordis, täheldati ka endomeetriumi paksuse ja AMH vähenemist, mis annab täiendavaid tõendeid kohordi madala munasarjareservi kohta. Meeskond registreeris kokku 106 värsket toodet, 155 värsket toodet/külmutatud, 93 värsket toodet ja 135 värsket toodet/külmutatud ülekannet. CP ja LB OSI ja tõenäosused Rootsi ja 248 Eesti kohordis olid võrreldavad.

Esitatud väärtuste vahemik oli palju laiem ja PFAS-i tasemed olid Rootsi rühmas üldiselt kõrgemad kui Eesti proovides. Ftalaatide ja parabeenide jaotus Eesti ja Rootsi kohordis ei näidanud oluliselt erinevat mustrit. Kuigi ftalaadid ja parabeenid olid valdavalt korrelatsioonita, näitasid kuus PFAS-i ühendit tugevat assotsiatsioonistruktuuri. Tühiproovide analüüs näitas madalat saastatust embrüo laborikeskkonnast.

Suhteliselt laiade usaldusvahemike korral leidis meeskond kombineeritud populatsioonis vähenenud OSI-d kõrgendatud keemiliste kontsentratsioonide korral. Olulised erinevused leiti metüülparabeeni osas Eesti kohordis ja kumulatiivse di-2-etüülheksüülftalaadi (DEHP) osas Rootsi kohordis kahe erineva kohordi sees. Tulemused jäid samaks, kui ftalaate ja parabeene kohandati kemikaalide seguna hindamisel samas mudelis üksteise jaoks.

Statistiliselt olulise seosega perfluorooktaanhappe (PFUnDA) osas nii kombineeritud populatsioonis, Eesti populatsioonis kui ka perfluorooktaanhappe (PFOA) osas Eesti populatsioonis, seostati kõrgemaid PFAS-i kontsentratsioone tavaliselt madalama OSI-ga. Perfluoroheksaansulfoonhappega (PFHxS) on seostatud LB väiksemat tõenäosust värskete ülekannete korral ja väiksemat LB tõenäosust värske/külmutatud ülekannete korral. Lisaks seostati värske/külmutatud ülekannete CP väiksemat tõenäosust suurema PFOA kogusega. Samuti täheldati positiivset korrelatsiooni värske ülekande LB ja PFUnDA kontsentratsiooni vahel.

Järeldus

Üldiselt tuvastasid uuringutulemused kemikaalid, nagu metüülparabeen ja võimalik, et PFUnDA ja PFOA, mis võivad olla seotud bioloogiliste protsessidega, mis põhjustavad naiste viljatust, häirides munasarjade funktsiooni, andes täiendavaid tõendeid naiste viljakuse ja DEHP metaboliitide vahelise pöördvõrdelise seose olemasolu kohta.

Viide:

• Bellavia, A. et al. (2022) „Assoziation zwischen chemischen Mischungen und weiblicher Fruchtbarkeit bei Frauen, die sich einer assistierten Reproduktion in Schweden und Estland unterziehen“, Environmental Research, p. 114447. doi: 10.1016/j.envres.2022.114447. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0013935122017741

.