Varasemale uuringule tuginedes esitavad teadlased oma seisukoha EBV-nakkuste ja SM-i arengu vahelise seose kohta.

Varasemale uuringule tuginedes esitavad teadlased oma seisukoha EBV-nakkuste ja SM-i arengu vahelise seose kohta.

Hiljuti avaldatud ülevaates Journal of Clinical Investigation Teadlased esitasid oma seisukoha Epsteini-Barri viiruse (EBV) infektsioonide ja sclerosis multiplex'i (MS) arengu vahelise seose kohta, tuginedes Bjornevik jt varasemale uuringule. avaldatud ajakirjas Science.

Lernen: Fallen in den biologischen Kaninchenbau: Epstein-Barr-Virus, Biografie und Multiple Sklerose. Bildnachweis: Kateryna Kon/Shutterstock

taustal

Eelmises uuringus teatati suurenenud SM-i riskist EBV-ga nakatunud tegevteenistuses olevatel sõjaväelastel, mis toetab sõdurite vajadust EBV vaktsineerimise järele. Autorid kommenteerisid, kas sellised vaktsineerimised on sõjaväelastele vajalikud ning kas läbielatud kogemused ja biosotsiaalsed tegurid [nagu ärevus, stress, üksindus, depressioon ja posttraumaatiline stressihäire (PTSD)] võivad varasemate uuringute põhjal mõjutada EBV ja MS vahelist seost.

Käesolevas ülevaates andsid teadlased oma arvamuse EBV ja MS vahelise tõenäolise seose kohta varasema uuringu põhjal.

Uuring

Eelmises uuringus teatati, et EBV-ga nakatunud isikutel on SM-i tekke tõenäosus 24 korda suurem kui EBV-ga nakatumata isikutel, mis toetab EBV-ga vaktsineerimise vajadust SM-i ennetamiseks. Siiski mainisid uuringu autorid selliseid lõkse nagu puudulikud analüüsid ja ebaõiged andmete esitused uuringus.

Uuring hõlmas enam kui 10 miljonit täiskasvanut ja põhines inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) sõeluuringuprogrammil, mille viis USA kaitseministeerium aastatel 1993–2013 läbi ja mille käigus koguti seerumeid tegevteenistuses olevatelt sõjaväelastelt pärast sõjaväeteenistust ja iga kahe aasta tagant. Uuringus saadi SM-patsientide (n = 801) ja kontrollide (n = 1566) seerumid, mis sobitati vanuse, soo, etnilise päritolu, teenistusharu ja prooviandmete kogumise kuupäeva järgi, et hinnata sõjaväekadettide antikehade tiitreid EBV, herpes simplex viiruse 1 (HSV-1) ja HHV-6 (human) suhtes.

Juhtumi subjektid olid kas EBV positiivsed sõjalise induktsiooni ajal (rühm A) või EBV seropositiivsed aktiivse sõjaväeteenistuse ajal pärast sõjalist sisseelamist (rühm B). SM-i tekke tõenäosus A- ja B-rühma isikutel oli vastavalt 1,6 ja 25,6, mis viitab oluliselt suuremale SM-i tekkeriskile pärast EBV serokonversiooni.

Geneetika ja genoomika e-raamat

Eelmise aasta tippintervjuude, artiklite ja uudiste koostamine.

Laadige koopia alla juba täna

Psühholoogilised hinnangud viidi läbi NEO isiksuseinventuuri, terviseküsimustiku, tajutud stressi küsimustiku ja sotsiaalse toe küsimustiku põhjal. Uuringus saadud seerumiproovid näitasid seroloogiliste antikehade tiitrite olulist tõusu, mis on kooskõlas varasemate uuringutega, mis viidi läbi kõrge psühholoogilise stressiga inimestel.

Vaatenurk

Autorid on soovitanud, et uuringutulemuste selgitamiseks tuleb arvesse võtta mitmeid biosotsiaalseid tegureid, mis põhinevad kokkupuutel, käitumisel (eriti tööga seotud), PTSD-l ja sotsiaalsetest suhetest tulenevatel emotsioonidel. Stress ja ärevus aktiivse sõjalise lahingu ajal ning sõprade ja/või kolleegide kaotus sõjaväeteenistuse ajal võivad mõjutada inimese SM-i haigestumise riski.

Bioloogiliste muutujate, nagu mikrobioom ja geneetiline vastuvõtlikkus), keskkonnamuutujate (nt laiuskraadide muutused ja toksiinid) ning biosotsiaalsete muutujate (nt traumaatiliste või stressirohkete kogemustega seotud kogemused või biograafiad) integreerimine võib parandada SM etiopatogeneesi mõistmist.

Autorid väitsid, et uuring sobis hästi seroloogiliseks analüüsiks; Siiski on vaja rohkem kvantitatiivseid analüüse, et saada täiendavat teavet EBV ja MS vahelise seose kohta. Kaitseministeeriumi andmeid saab koondada relvajõudude poolt aktiivsete töötajate kohta säilitatavate põhjalike andmetega ning nakatumise aja kindlaksmääramine pärast serokonversiooni võib aidata tuvastada võimalikke erineva tundlikkuse aknaid.

Lisaks saab allostaatilist koormust (inimkeha kollektiivse stressikoormuse füsioloogilist mõõdikut) hinnata mitme biomeditsiinilise markeri abil, et modelleerida MS arengu riski pärast EBV serokonversiooni biosotsiaalse analüüsi põhjal. Autorid hoiatavad EBV vaktsiinide manustamise eest SM ennetamiseks, kuna on vaja kindlaks teha kõik SM biograafilised ja bioloogilised vallandajad, kuigi EBV infektsioone on seostatud SM tekkega.

Järeldus

Kokkuvõtteks tõid autorid välja, et EBV serokonversiooni järgse SM tekkega võivad olla seotud mitmed bioloogilised ja biosotsiaalsed tegurid, mida tuleb tulevaste uuringute käigus uurida, et teha kindlaks SM patogenees EBV-ga nakatunud tegevväelastel. Nad usuvad, et EBV-ga vaktsineerimine ei pruugi olla vajalik SM-i ennetamiseks aktiivsetel sõjaväelastel, kellel on anamneesis EBV-nakkusi.

Viide:

• Horwitz, R. et al. (2022) „Das biologische Kaninchenloch hinunterfallen: Epstein-Barr-Virus, Biographie und Multiple Sklerose“, Journal of Clinical Investigation, 132(17). doi: 10.1172/jci164141. https://www.jci.org/articles/view/164141

.