Uuring rõhutab vaesuse tähtsust kriminaalkaristustes
Brasiilias tehtud uuringu kohaselt võib laste vaesuse märkimisväärne vähenemine vähendada kriminaalkorras süüdimõistvate kohtuotsuste arvu ligi veerandi võrra. Uuringut käsitlev artikkel avaldatakse ajakirjas Scientific Reports. Teadlased kasutasid uudset lähenemist, mis hõlmas 22 inimese arengut mõjutavate riskitegurite analüüsi ja 1905 lapse küsitlemist kahel ajahetkel – algse intervjuu (keskmine vanus 10,3 aastat) ja järelintervjuu seitse aastat hiljem (keskmine vanus 17,8). Uurijad jõudsid järeldusele, et vaesust – laias laastus mõõdetuna leibkonnapea madala haridustaseme, madala ostujõu ja...

Uuring rõhutab vaesuse tähtsust kriminaalkaristustes
Brasiilias tehtud uuringu kohaselt võib laste vaesuse märkimisväärne vähenemine vähendada kriminaalkorras süüdimõistvate kohtuotsuste arvu ligi veerandi võrra. Uuringut käsitlev artikkel avaldatakse ajakirjas Scientific Reports. Teadlased kasutasid uudset lähenemist, mis hõlmas 22 inimese arengut mõjutavate riskitegurite analüüsi ja 1905 lapse küsitlemist kahel ajahetkel – algse intervjuu (keskmine vanus 10,3 aastat) ja järelintervjuu seitse aastat hiljem (keskmine vanus 17,8).
Uurijad jõudsid järeldusele, et vaesus, mida mõõdetakse üldiselt leibkonnapea madala haridustaseme, madala ostujõu ja piiratud juurdepääsuga põhiteenustele, oli ainus kuritegevusega seotud tegur, mida saab ära hoida. Nad kasutasid rahvastiku riskifraktsiooni (PARF) hinnanguid, et ennustada kriminaalkaristuste võimalikku vähenemist, kui laste elus võetakse kasutusele edukas varajane vaesusevastane sekkumine.
Vaesuseta stsenaariumi korral oleks saanud ära hoida 22,5% nende noorte süüdimõistvatest kohtuotsustest. Teisest küljest ei näidanud sellised tegurid nagu planeerimata rasedus, enneaegsus, rinnaga toitmine ja ema sünnieelne suitsetamine või joomine mingit seost tulevaste kriminaalkaristustega.
Sellise olukorrani viinud asjaolude mõistmine nõuab terviklikku nägemust noortest, kes panevad toime kuritegusid ja võtab arvesse mitmeid ennetatavaid tegureid.
Carolina Ziebold, uuringu juhtiv autor ja teadur, São Paulo föderaalülikooli arstiteaduskonna psühhiaatria osakond
Zieboldi toetas FAPESP doktorantuuri ajal. Ta sai rahvusvahelistumise programmi kaudu ka andeka noore uurija stipendiumi haridusministeeriumi kõrgkoolide tööjõu parandamise koordinaatorilt CAPES.
Artikli lõpliku autori Ary Gadelha jaoks on uuringu murranguliseks aspektiks keerulise vaesuse mõõtmise mõõdupuu kasutamine, mis hõlmab palju rohkem tegureid kui leibkonna sissetulek. Gadelha on EPM-UNIFESP psühhiaatriaprofessor ja oli Zieboldi doktoriõppe juhendaja.
"Uuringus võeti arvesse elamistingimusi ja juurdepääsu avalikele teenustele, nagu tervishoid või kanalisatsioon, et mõista vaesust terviklikumalt. See on pannud meid propageerima kõikehõlmavamaid lahendusi kui lihtsalt sissetulekute parandamine. Paljude raskuste tõttu, millega need lapsed silmitsi seisavad, muutuvad täiskasvanueas raskused, näiteks madal haridustase ja töötus," rääkis Gadelha FAPESPênciale.
Uuringus kasutatud lähenemisviis põhineb epidemioloogilisel meetodil, mida nimetatakse "kokkupuuteüleseks seoseks", mis on sarnane genoomi hõlmavates assotsiatsiooniuuringutes (GWAS) kasutatavale meetodile. Autorid kirjutavad, et "kokkupuuteülesed assotsiatsiooniuuringud uurivad laia valikut potentsiaalseid kokkupuuteid ühe tulemusega (kasutades hüpoteesivaba lähenemisviisi).
Sel juhul lisavad nad, et analüüs hõlmas "mitmekordset muudetavat perinataalset, individuaalset, perekondlikku ja kooliga seotud kokkupuudet, mis on seotud alaealiste süüdimõistvate kohtuotsustega, et teha kindlaks uued potentsiaalsed sihtmärgid selle keerulise nähtuse ennetamiseks." Lisaks väidavad nad, et "kui tuvastatakse oluline riskitegur [nagu vaesus], tuleks selgitada selle mõju ulatust kriminaalkaristuse määramisele, et teavitada ja suunata avalikke kuritegevuse ennetamise jõupingutusi."
Teises Zieboldi juhitud uuringus sama kohortiga, mis avaldati 2021. aasta detsembris, leiti juba seos lapseea vaesuse ja suurenenud kalduvuse vahel väljakujunevate häirete tekkeks noorukieas ja varases täiskasvanueas, eriti tüdrukute puhul. Uurijad jõudsid järeldusele, et mitmemõõtmeline vaesus ja kokkupuude stressirohke elusündmustega, sealhulgas sagedased surmad ja perekondlikud konfliktid, on ennetatavad riskitegurid, millega tuleks lapsepõlves tegeleda, et vähendada vaimse tervise probleemide mõju täiskasvanueas.
Tulemused
Kohtuekspertiisi ja toksikoloogia e-raamat
Eelmise aasta tippintervjuude, artiklite ja uudiste koostamine. Laadige alla tasuta koopia
Hiljutises Scientific Reportsi artiklis rõhutavad teadlased, et kuigi algtaseme vaesus oli ainus muudetav riskitegur, mis oli uuringus osalenud laste puhul kuritegevusega oluliselt seotud, ei olnud enamikul neist (89%) kriminaalkorras karistatud.
"Tahtsime vältida vaesuse kriminaliseerimist ja näidata, et see on kompleksne nähtus. Elu jooksul sellise olukorraga kokkupuutumine võib viia sotsiaalse tragöödiani. Kuritegevus on sotsiaalne probleem ja ainuüksi karistusest ei pruugi noortele reaalsete rehabilitatsioonivõimaluste – eluvõimaluste loomisel – adekvaatselt rohkem kasu olla," ütles Gadelha.
Vaid väike osa (4,3%) küsitletud 1905 osalejast teatas, et on varem kriminaalkorras karistatud, peamiselt seotud varguste, vägivaldsete röövimiste, narkokaubanduse ja muude vägivaldsete kuritegudega, sealhulgas ühe mõrva ja ühe mõrvakatsega.
Osalejad valiti Brasiilia kõrge riskiga psühhiaatriliste häirete kohordiuuringust (BHRC), mis on suur kogukonnapõhine uuring, mis hõlmas 2010. aastal alustades 2511 perekonda, kus kasvasid lapsed vanuses 6–10 aastat. Kõik nad olid kahe suurema Brasiilia osariigi pealinna – Sãoeleg do Sulo (Rio Grand Aoeleg do Sulo) – avalike koolide õpilased. Seni on läbi viidud kolm järeluuringut, viimane 2018-19. Neljas sai alguse sel aastal ja see peaks valmima 2024. aastal.
BHRC-d, tuntud ka kui Project Connection – Minds of the Future, peetakse üheks kõige ambitsioonikamaks laste vaimse tervise uuringuks, mis Brasiilias kunagi läbi viidud. Seda juhib Riiklik Arengupsühhiaatria Instituut (INPD), mida toetavad FAPESP ning teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni ministeeriumi (MCTI) teaduse ja tehnoloogia arengu riiklik nõukogu (CNPq).
INPD tegevusse on kaasatud üle 20 ülikooli Brasiilias ja mujal. Peauurija on Eurípedes Constantino Miguel Filho, São Paulo ülikooli arstiteaduskonna (FM-USP) psühhiaatriaosakonna professor.
mõju
ÜRO lastefondi (UNICEF) 2022. aasta märtsis avaldatud raporti kohaselt on lapsed ja noored alati olnud vaesuse suhtes kõige haavatavamad – ja on jätkuvalt rahalises vaesuses ning äärmine rahaline vaesus oli Brasiilias proportsionaalselt kaks korda suurem kui täiskasvanutel.
35–45%, olenevalt vanuserühmast, elas 2020. aastal vähem kui 5,50 dollariga päevas. Vähem kui 1,90 dollariga päevas – äärmise rahalise vaesuse piir – elatus oli 12%.
Lisaks saavutas Getúlio Vargase fondi sotsiaalpoliitika uuringute keskuse (FGV Social) andmetel toiduga kindlustamatus Brasiilias 2021. aasta lõpus rekordilise tasemeni, ületades maailma keskmist ning mõjutades peamiselt naisi, vaeseid peresid ja inimesi vanuses 30–49. Toidupuuduse all kannatavate inimeste osakaal kogu maailmas ulatus 36%ni. 35%.
"Me teame, et inimesed ei ole veel täielikult tunnetanud pandeemia majanduslikke mõjusid, sealhulgas toiduga kindlustamatust ja kooliharidusele juurdepääsu puudumist. Laste kokkupuute tagajärjed selguvad tulevikus," ütles Ziebold ja lisas, et vaja on rohkem uuringuid, et mõista, kuidas laste elukoha haavatavus võib mõjutada alaealiste kuritegevuse määra. "Seda tüüpi tegurit on täheldatud teistes riikides, näiteks USA-s, tehtud uuringutes, kus noored panevad suurema tõenäosusega toime kuritegusid, kui nad elavad piirkondades, kus puudub infrastruktuur või kus on rühmitusi. See on edasiste uuringute teema."
2019. aastal menetles Brasiilia alaealiste õigusrikkujate eriõigussüsteem SINASE umbes 46 000 seadusega vastuolus olevat noort.
Allikas:
Fundação de Amparo à Pesquisa do Estado de São Paulo
Viide:
Ziebold, C. et al. (2022) Lapsepõlves kriminaalsüüdimõistmise individuaalsed ja perekondlikud muudetavad riskitegurid: 7-aastane kohortuuring Brasiiliast. Teaduslikud aruanded. doi.org/10.1038/s41598-022-13975-8.
.