Tehisintellekti mudelit saab kasutada nahavähiga patsientide tõhusamaks hoolduseks
Tehisintellekti mudelit saaks kasutada nahavähihaigete tõhusamaks hooldamiseks ning see võib viia sarnaste läbimurdeni ka teiste vähitüüpide diagnoosimises ja ravis. Helsingi ülikooli, HUSi tervikliku vähikeskuse, Aalto ülikooli ja Stanfordi ülikooli teadlased on välja töötanud tehisintellekti mudeli, mis ennustab, millistele nahavähihaigetele immuunsüsteemi aktiveerivast ravist kasu on. Praktikas võimaldab AI-mudel vereanalüüsiga diagnoosida nahavähki, määrata prognoosi ja määrata järjest suurema täpsusega sihtravi. Nahavähi uuring avaldati tunnustatud ajakirjas Nature Communications. Õige ravim…

Tehisintellekti mudelit saab kasutada nahavähiga patsientide tõhusamaks hoolduseks
Tehisintellekti mudelit saaks kasutada nahavähihaigete tõhusamaks hooldamiseks ning see võib viia sarnaste läbimurdeni ka teiste vähitüüpide diagnoosimises ja ravis.
Helsingi ülikooli, HUSi tervikliku vähikeskuse, Aalto ülikooli ja Stanfordi ülikooli teadlased on välja töötanud tehisintellekti mudeli, mis ennustab, millistele nahavähihaigetele immuunsüsteemi aktiveerivast ravist kasu on. Praktikas võimaldab AI-mudel vereanalüüsiga diagnoosida nahavähki, määrata prognoosi ja määrata järjest suurema täpsusega sihtravi.
Nahavähi uuring avaldati tunnustatud ajakirjas Nature Communications.
Õige ravim õigele patsiendile
Nahavähi puhul on eriti tõhusaks teraapiaks osutunud organismi enda kaitsevõime tugevdamine. Immuunsüsteemi aktiveerivate ravimeetodite probleemiks on erinevused patsiendirühmade vahel: kuigi mõned patsiendid võivad väita, et nad saavad ravi, ei saa teised sellest ravist mingit kasu.
Varasemad uuringud ei ole suutnud anda arstidele vahendeid, mis ennustaksid, kellele immuunsüsteemi aktiveerivast ravist kasu on. Ravide õige suunamine on äärmiselt oluline, sest ravimteraapiad on kallid ja tõsised kõrvaltoimed on üsna tavalised.
Jani Huuhtanen, Helsingi Ülikooli ja Aalto Ülikooli doktor ja doktorikandidaat
Keeruline tehisintellekti mudel lihtsa küsimuse jaoks
Rahvusvaheline uurimisrühm püstitas hüpoteesi, et nende patsientide immuunrakud, kelle puhul teraapia oli ebaefektiivne, ei tunnista nahavähki vaenlaseks ja seetõttu ei saa patsiendid ravist kasu.
AI-mudelit kasutades analüüsis rühm ligi 500 nahavähiga patsiendi proove ja võrdles neid ligi 1000 terve inimese proovidega. Tõlgendamise hõlbustamiseks kasutasid teadlased teistsugust tehisintellekti mudelit, mille töötas välja Stanfordi ülikooli Mark M. Davise labor. Nende proovide põhjal arvutasid teadlased lihtsalt nahavähi ära tundnud immuunrakkude arvu.
Ootuspäraselt leiti melanoomiga patsientidel rohkem nahavähi suhtes tundlikke immuunrakke kui tervetel patsientidel.
"See leid võib tulevikus võimaldada vereproovist nahavähki tuvastada," ütleb Helsingi ülikooli translatsioonihematoloogia professor Satu Mustjoki.
Lisaks said nahavähiga patsiendid, kellel oli rohkem nahavähki ära tundvaid immuunrakke, tõenäolisemalt immuunsüsteemi aktiveerivatest teraapiatest kasu kui need, kellel selliseid rakke puudusid.
AI mudeli keskendumine teistele vähitüüpidele
Tehisintellekti mudelite kasutamine meditsiinis on plahvatuslikult kasvanud, kuid nende rakendamine patsientide ravis eeldab pikaajalist koostööd tehisintellektile spetsialiseerunud arstide ja teadlaste vahel.
"Tulevastes uuringutes on meie eesmärk uurida praegu väljatöötatud tehisintellekti mudeli kasutamist ja seda, kas see suudab ennustada ka ravivastust uudsetele vähiravidele, mida alles arendatakse," ütleb Aalto ülikooli arvutusbioloogia ja masinõppe dotsent Harri Lähdesmäki.
„Meie tehisintellekti mudel on vilgas ja kohanemisvõimeline, mis võimaldab arvutada vähki tuvastavate immuunrakkude arvu teiste vähitüüpide, sealhulgas rinnavähi, kopsuvähi ja verevähi puhul,“ lisab Jani Huuhtanen.
„Kõik meie uuringud põhinevad avatud lähtekoodiga tarkvaral, mis teeb meie tehisintellekti mudeli kättesaadavaks teistele teadlastele ja arstidele ning võimaldab seda ka edasi arendada,“ ütleb Huuhtanen.
Allikas:
.