Uuringud näitavad, et pere kaasamine psühhoosiravisse toob kaasa paremad patsiendi tulemused

Uuringud näitavad, et pere kaasamine psühhoosiravisse toob kaasa paremad patsiendi tulemused

Bostoni meditsiinikeskuse uute uuringute kohaselt toob pere kaasamine psühhoosi ravisse paremate ravitulemusteni. Ajakirjas ScienceDirect avaldatud teadlased rõhutavad, et suhtlemisoskuste kasutamise õppimine motiveerivaks intervjueerimiseks võib aidata hooldajatel vähendada konflikte ja väljendatud emotsioone ning parandada järgimist.

Uuringud on näidanud, et pered, kes mõistavad psühhoosi sümptomite ja sekkumiste olemust, saavad toetada ravist kinnipidamist, pakkudes instrumentaalset tuge selliste ülesannetega nagu kohtumiste ajakava koostamine ja kohale sõitmine, retseptide täitmine ja teenusepakkujatega sümptomite või käitumise kohta suhtlemine.

Eesmärk ei ole, et õest saaks psühhoosiga inimese terapeut, vaid õde õpiks ja kasutaks motiveerival intervjueerimisel põhinevaid suhtlusstrateegiaid, et vähendada väljendatud emotsioone ja etendada tõhusamat rolli psühhoosiga inimese sidumisel asjakohaste kliiniliste teenustega.

Selle uuringu tulemuste põhjal loodame mõista, kuidas toetav kodukeskkond võib parandada ravitulemusi kõigi diagnooside puhul.

Emily R. Kline, MD, Bostoni Meditsiinikeskuse heaolu ja psühhoosijärgse taastumise programmi psühholoogiliste teenuste direktor ning Bostoni ülikooli Chobanian & Avedisiani meditsiinikooli psühhiaatria dotsent

Uuring on randomiseeritud kontrollitud pilootuuring, mis testib lähedastele mõeldud motiveeriva intervjueerimise (MILO) mõju. See on lühike viietunnine psühhohariduslik sekkumine hooldajatele varases staadiumis psühhoosiga inimeste pereliikmete valimiga. Randomiseeritud ristprojekti kasutades randomiseeriti hooldajad, et saada kas vahetu perekondlik motiveeriv intervjuu või kuuenädalane ootenimekirja kontrolltingimus – lõpuks said kõik osalejad sekkumise.

Selle uuringu tulemused näitasid, et hooldajatest osalejad kogesid suurt ja märkimisväärset paranemist hooldaja heaolus, hooldaja enesetõhususes, perekondlikes konfliktides ja väljendasid emotsioone. Hooldaja teatatud patsientide ravisoostumusest aja jooksul muutusi ei toimunud. Võrreldes ootenimekirjaga oli MILO-l märkimisväärne mõju perekondlikele konfliktidele ja väljendatud emotsioonidele, trendi mõju tajutavale stressile ega mõju vanemate enesetõhususele ega ravijärgimisele. Teadlased usuvad, et pereliikmeid kaasavad ja nõustavad sekkumised võivad parandada patsientide tulemusi, luues vähem stressirohke ja toetavama kodukeskkonna.

Allikas:

Bostoni meditsiinikeskus

Viide:

Kline, E.R. et al. (2022) Pereliikmete motiveeriv intervjueerimine: juhuslikult kontrollitud uuring lühikese koolituskursuse kohta esimese episoodi psühhoosi hooldajatele. Skisofreenia uurimine. doi.org/10.1016/j.schres.2022.10.005.

.