Teadlaste sõnul lubavad paljud aktiivsust jälgivad seadmed rohkem, kui suudavad

Teadlaste sõnul lubavad paljud aktiivsust jälgivad seadmed rohkem, kui suudavad

Üha enam tuleb turule pulsikellasid, fitness-jälgimisseadmeid ja nutikellasid. Kuid kas saate usaldada seda, mida nad teile räägivad?

Tänapäeva digitaalsed treeningseadmed peaksid suutma teile öelda kõike alates une kvaliteedist kuni pulsi tasemeni. Kuid need pole arvestid, mida teadlased aktiivsustaseme mõõtmiseks kasutavad. Põhjus? Standard ei ole piisavalt kõrge.

Instrumendid, mida me uurimistöös kasutame, on põhjalikult testitud tagamaks, et need mõõdavad seda, mida nad on mõeldud mõõtma. Treeningkellade ja sarnaste seadmete andureid ei testita samamoodi, nii et te ei saa olla kindel, et saate õigeid näitu.

Benedikte Western, teadur

Ebakindel alus

Ta on Agderi ülikooli sporditeaduse ja kehakultuuri instituudi doktorant ning kasutab oma uurimistöös aktiivsusmonitore.

Ta on avastanud, et paljud inimesed hoolivad liiga palju sellest, mida numbrid nende treeningute edenemise kohta ütlevad.

"Kell võib anda teile väärtuse, mis ütleb midagi teie sel päeval aktiivsuse taseme, une, põletatud kalorite või muu sarnase kohta. Kuid me ei tea, kuidas nad seda arvutavad," ütleb Western.

Kas südame löögisagedus ületab aja jooksul protsendi maksimaalsest pulsisagedusest? Sammude arv? Või äkki mitme sellise teguri kombinatsioon?

"Me ei tea ja see muudab raskeks uskuda, et saate õiget teavet."

Nad lubavad rohkem, kui suudavad pakkuda

Parima aktiivsuse mõõtmise meetodi leidmine on suur uurimisvaldkond. Teadlased ise pole ehk veel leidnud parimat viisi selleks.

Kuid nad kasutavad seni parimat ja on teadlikud, et neil pole kõiki vastuseid.

Paljude aktiivsusjälgimisseadmete turundus ütleb hoopis midagi muud. Mõnikord reklaamitakse, et fitnesskell võib anda teile konkreetse ülevaate sellest, millisel kellaajal olete parimas vormis, et saavutada parim võimalik tulemus.

Kui teadlased kasutavad aktiivsusmonitoreid, huvitavad neid eelkõige algandmed, mida nad hiljem tulemuste analüüsimisel kasutavad.

See on ülesanne, mida treeningkellad teevad automaatselt.

"Mõnedel kelladel on igapäevased aktiivsuseesmärgid, mis võivad näiteks öelda, et olete saavutanud 60 protsendi oma treeningueesmärgist. Aga mille põhjal? Sugu, vanus, kaal, pikkus ja kehakoostis on mõned tegurid, millega peate arvestama," räägib Western.

Parim motivatsiooniks

Ta ise kasutas oma uurimistöös aktiivsuse jälgijaid, sealhulgas tavalisi, mida saab poest osta.

Eesmärk ei olnud aga vaadata seadmete poolt antud andmeid.

"Olen huvitatud sellest, mis motiveerib inimesi treenima, ja aktiivsuse jälgijatel on selge mõju enamikule inimestele."

Ta ütleb, et on oluline teada, et parim efekt, mida me teame fitnesskellade kasutamisest, on see, et need muudavad teid aktiivsemaks.

"Kui aga numbreid lähemalt vaadata, on kõike muud kui kindel, et võtmenäitajaid võib usaldada," ütleb Benedikte Western.

Allikas:

Agderi ülikool

.