Uuringu kohaselt on suurema sissetulekuga Rootsi meestel ja naistel rohkem lapsi

Uuringu kohaselt on suurema sissetulekuga Rootsi meestel ja naistel rohkem lapsi

Vastupidiselt sellele, mida paljud arvavad, on kõrgema sissetulekuga Rootsi meestel ja naistel rohkem lapsi, näitab Stockholmi ülikooli uus uuring. See muster on eriti selge meeste seas ja aja jooksul süveneb: mida rohkem raha, seda rohkem lapsi. Kuid pärast nelja last asjad muutuvad.

Erinevalt varasematest uuringutest, kus teadlased uurisid inimeste sissetulekuid teatud eluperioodidel, vaadeldi uuringus, kui palju inimesed oma elu jooksul teenisid, analüüsides iga sünnikohordi neljakümne aasta Rootsi sissetulekuandmeid. Pärast 1940. aastat sündinud meeste puhul on selge seos suure kumulatiivse sissetuleku ja laste arvu vahel.

"Väga rikkamatel meestel on kõige rohkem lapsi ja see muster on aja jooksul kasvanud. Mida suurem on sissetulek, seda rohkem lapsi. Väga väikese sissetulekuga meestel on üha suurem tõenäosus, et neil ei ole üldse lapsi," ütleb Stockholmi ülikooli sotsioloogiainstituudi demograafia osakonna demograafiateadlane Martin Kolk ja hiljuti teadusajakirjas Population Studies avaldatud uuringu autor.

“Ei ole nii, et rikkamatel on palju lapsi, aga sagedamini on neil kaks, kolm või neli last kui madalaima sissetulekuga,” ütleb Martin Kolk.

Naiste puhul on muster aja jooksul oluliselt muutunud. 1940. ja 1950. aastatel sündinud naiste seas on uuringust enim lapsi väiksema sissetulekuga inimestel. Siis trend pöördub – hilisemate kohortide puhul sarnaneb muster meeste omaga. 1960. ja 1970. aastatel sündinud naiste hulgas on suurema sissetulekuga naistel rohkem lapsi, isegi kui kõige kõrgema sissetulekuga inimestel pole kõige rohkem lapsi. Viie ja enama lapsega meeste ja naiste sissetulekud on madalamad kui kahe-kolmelapselistel, kuid suuremad kui lastetutel meestel ja naistel. Leiud on kontrastiks paljude teiste kõrge sissetulekuga riikidega 20. ja 21. sajandil, kus teadlased on näidanud, et paljulapseline saamine oli tavalisem madalama sissetulekuga meeste ja naiste seas.

Peamiste põhjustena, miks naised ei pea enam laste saamise ja karjääri vahel valima, toob Martin Kolk välja sotsiaalsed muutused tööelus ja Rootsi perepoliitika.

"See, mida te näete, on muutumine ühiskonnast, kus naised pidid teatud määral valima karjääri või laste vahel, ühiskonda, kus nad ei pea enam neid otsuseid langetama. Varem oli madalama sissetulekuga naistel rohkem lapsi, samas kui karjääri teinud naistel oli vähem lapsi. Väga madala sissetulekuga naised olid toona sageli koduperenaised, kuid neil võib siiski olla suur sissetulek, kui nad olid abielus, ja leibkonna kõrge sissetulek."

Paljudel madala sissetulekuga inimestel pole üldse lapsi

E-raamatu antikehad

Eelmise aasta tippintervjuude, artiklite ja uudiste koostamine. Laadige alla tasuta koopia

Martin Kolk näitab, et nii meeste kui ka naiste muster on suuresti tingitud asjaolust, et Rootsi väga madala sissetulekuga inimestel pole sageli lapsi, see muster on aja jooksul tugevnenud. Uuring näitab selgelt, et majanduslikud tegurid mõjutavad laste sündi.

"Palju lapsi on kallis teha – on vaja suuremat kodu, suuremat autot ja nii edasi. Riik saab küll osa kulusid katta, kuid eluasemehindade tõus ja muud ühiskonnas toimuvad muutused aitavad kõrgel sissetulekul palju lapsi lubada. Tänapäeval otsustab Rootsis üha rohkem madalama sissetulekuga naisi ja mehi lapsi mitte saada," räägib Martin Kolk.

Ta toob välja, et kaasaegne Rootsi perepoliitika ei suuda üha enam pakkuda kõigile, olenemata sissetulekust, pere loomiseks vajalikku tuge.

Rootsi perepoliitika üks eesmärk oli toetada rahaliselt inimesi laste saamisel. Kui näete kasvavat sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust laste sünnitamises, ei tundu tänapäeva perepoliitika enam suuteline seda tegema samal määral kui kunagi varem. Lapse kandmine näib olevat muutunud polariseeruvamaks. See on sotsiaalne muutus, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.

Martin Kolk, Stockholmi Ülikooli teadur

Faktid: kuidas uuring läbi viidi

Uuringus vaatles teadlane kõigi Rootsis 1940., 1950., 1960. ja 1970. aastal sündinud meeste ja naiste eluaegset sissetulekut ja töötasu vanuses 20 kuni 60 aastat. Sissetuleku erinevate aspektide mõõtmiseks uuris teadlane nii kasutatavat tulu, st seda, mis jääb sissetulekust pärast maksusid maha, arvestatakse maha lastetoetused, vanematoetused, vanematoetused, kumulatiivne sissetulek. Selleks et uurida üksikisikute sissetulekuid kogu elu jooksul, võeti arvesse ainult Rootsis sündinud.

Sissetulekute ja sündide mõõtmiseks kasutas teadlane Rootsi maksuregistreid ja mitme põlvkonna registrit, mis sisaldab andmeid bioloogiliste laste arvu kohta.

Allikas:

Stockholmi ülikool

Viide:

Kolk, M. jt. (2022) Eluaegse kumulatiivse sissetuleku ja sündide seos aastatel 1940–1970 sündinud Rootsi meeste ja naiste seas. Rahvastikuuuringud. doi.org/10.1080/00324728.2022.2134578.

.