Sõltuvus: neurobioloogia ja teraapia

Sõltuvus: neurobioloogia ja teraapia

Sõltuvus: neurobioloogia ja teraapia

Sõltuvus on kompleksne haigus, mis hõlmab nii neurobioloogilisi kui ka psühhosotsiaalseid tegureid. See mõjutab miljoneid inimesi kogu maailmas ning sellel võivad olla tõsised tervise-, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. See artikkel toob esile sõltuvuse sügava neurobioloogilise aluse ja selle häire ravimise erinevad terapeutilised lähenemisviisid.

Mis on sõltuvus?

Sõltuvus on defineeritud kui krooniline, retsidiividele kalduv seisund, mida iseloomustab tugev soov (iha), mingi aine sundtarbimine või teatud käitumise kordumine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele. See sõltuvus konkreetsest ainest, nagu alkohol või narkootikumid, või spetsiifiline käitumine, nagu hasartmängud, põhjustab ajus funktsionaalseid muutusi.

Sõltuvuse neurobioloogia

Uuringud on näidanud, et aju tasustamissüsteem mängib sõltuvuste tekkes ja säilimises olulist rolli. Keskendutakse neurotransmitterile dopamiinile, mis vastutab positiivsete emotsioonide ja tasu tunde eest.

Sõltuvust tekitavad ravimid toimivad aju dopamiinergilisele süsteemile, suurendades dopamiini vabanemise taset või blokeerides selle tagasihaarde. See toob kaasa ebaloomulikult kõrge dopamiini taseme närvirakkude vahelises sünaptilises pilus. Aju kohandub selle suurenenud dopamiini tasemega, vähendades dopamiini retseptorite arvu. See kutsub esile tolerantsuse kujunemise sõltuvust tekitavate ainete suhtes ja suurenenud soovi suuremate annuste järele.

Lisaks dopamiinergilise süsteemi muutumisele mängivad sõltuvuste tekkes olulist rolli ka teised sõnumikandjad nagu glutamaat, GABA ja serotoniin. Nende neurotransmitterite koostoime mõjutab aju tasustamis- ja motivatsioonisüsteeme.

Ainete klassifikatsioon

Ained võib jagada erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt nende sõltuvuspotentsiaalist ja nende mõjust kasutaja tervisele.

1. Stimulaatorid

Stimulantidel, nagu kokaiin või amfetamiinid, on kesknärvisüsteemi ergutav toime ja need suurendavad dopamiini vabanemist ajus. Need põhjustavad eufooriatunnet, suurenenud erksust ning väsimust ja söögiisu.

2. Depressandid

Depressandid nagu alkohol või rahustid (nt bensodiasepiinid) pärsivad kesknärvisüsteemi ja avaldavad kasutajale rahustavat/rahustavat toimet. Need suurendavad GABA toimet ajus, mis tugevdab inhibeerivaid protsesse.

3. Opiaadid/Opioodid

Opiaadid, nagu heroiin, või opiaadid, nagu oksükodoon, on ühed kõige võimsamad sõltuvust tekitavad ained. Neil on valuvaigistav ja eufooriline toime, kuna nad seonduvad aju opioidiretseptoritega ja suurendavad dopamiini vabanemist.

4. Hallutsinogeenid

Hallutsinogeenid, nagu LSD või psilotsübiin, muudavad kasutajate taju, mõtlemist ja teadvust. Nad seonduvad spetsiifiliste serotoniini retseptoritega ja mõjutavad seeläbi erinevaid ajufunktsioone.

Sõltuvusteraapia: terviklik lähenemine

Sõltuvuse ravi nõuab terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii farmakoloogilisi kui ka psühhosotsiaalseid sekkumisi. Igal patsiendil on individuaalsed vajadused ja sümptomid, mistõttu on oluline pakkuda kohandatud ravi.

1. Võõrutus (detoksifitseerimine)

Võõrutus või võõrutus on esimene samm sõltuvuses olevate inimeste ravimisel. Sõltuvust tekitav aine eemaldatakse organismist arsti järelevalve all. Eesmärk on puhastada keha ja lasta füüsilise sõltuvuse sümptomitel taanduda.

2a. Narkootikumide ravi

Teatud ainete jaoks on välja töötatud ravimteraapia meetodid, et vähendada võõrutusnähte ja retsidiivi ohtu või paremini kontrollida sümptomeid:

–Nikotiini asendusravi: Kui olete tubakasõltlane, võib nikotiiniisu vähendamiseks kasutada nikotiiniplaastreid või kummi.
–Asendusravi: Opiaadisõltuvuse korral võib võõrutusnähtude vältimiseks kasutada asendusravi selliste ravimitega nagu metadoon või buprenorfiin.
–Vastumeelsusteraapia: Mõnel juhul kasutatakse selliseid ravimeid nagu disulfiraami alkoholisõltuvuse korral, et tekitada ebameeldivaid füüsilisi reaktsioone ja ära hoida tarbimist.

2b. psühhoteraapia

Psühhoterapeutilised sekkumised mängivad sõltuvuste ravis üliolulist rolli. Sõltuvuse psühholoogiliste aspektide käsitlemiseks kasutatakse erinevaid lähenemisviise, nagu kognitiivne käitumuslik teraapia, motiveeriv intervjueerimine ja sotsiaal-kognitiivse teraapia meetodid.

3. Taastusravi

Pärast ärajätmist ja intensiivravi faasi järgneb tavaliselt taastusravi faas. Patsient valmistatakse ette karskluseks ja teda toetatakse erinevate meetmetega:

–Individuaalne ja rühmateraapia: Emotsionaalsete probleemidega saab tegeleda ja retsidiivide ennetamist koolitada vestlusrühmade või individuaalseansside kaudu.
–Sotsioterapeutiline tugi: Sotsiaalse keskkonna (pere, sõbrad) kaasamine võib aidata arendada retsidiivivaba elustiili ja õppida toimetulekustrateegiaid.
–Järelhooldus: Regulaarsed ambulatoorsed järelkontrollid ja vajadusel täiendavad pakkumised, nagu eneseabirühmad või abistava toimetuleku tugisõltlased abstinentsi säilitamisel.

KKK-d

Mida mõeldakse tasustamissüsteemi all ajus?

Aju tasusüsteem on neuronite võrgustik, mis vastutab positiivsete kogemuste hindamise ja tugevdamise eest. See mängib olulist rolli positiivsete tunnete ja motivatsiooni loomisel. Sõltuvuste kontekstis võib muutusi selles süsteemis täheldada pärast korduvat ainete tarvitamist või teatud käitumist.

Kas geneetilised tegurid võivad sõltuvust tekitada?

Jah, on tõendeid geneetilise eelsoodumuse kohta sõltuvusele. Uuringud on näidanud, et teatud geenid võivad olla seotud suurema narkootikumide kuritarvitamise riskiga. Sõltuvuse kujunemisel mängivad aga olulist rolli ka keskkonnamõjud.

Kokkuvõte

Sõltuvus on keeruline haigus, millel on oluline mõju kehale ja vaimule. Neurobioloogia on nende häirete arendamise ja säilitamise keskmes. Selles protsessis mängivad otsustavat rolli erinevate neurotransmitterite koostoimed, samuti psühhosotsiaalse keskkonna ja individuaalsete tingimuste vastastikune mõju. Sõltuvuse ravi nõuab terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii ravimeid kui ka psühhoterapeutilisi sekkumisi. Võõrutus, ravimteraapia ja psühhoteraapia kombinatsiooni abil saab haigetel aidata elada sõltuvusvaba elu.

Allikad

– National Institute on Drug Abuse (NIDA): https://www.drugabuse.gov/
– Maailma Terviseorganisatsioon (WHO): https://www.who.int/