Ultraheli meditsiinis: rakendused ja riskid

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ultraheli meditsiinis: rakendused ja riskid Ultraheli kasutamine meditsiinis on viimastel aastakümnetel muutunud asendamatuks vahendiks diagnostilistel ja ravieesmärkidel. Ultrahelilained on helilained, mille sagedus ületab inimkõrvaga tajutava ulatuse, nimelt üle 20 000 hertsi (Hz). Need kõrgsageduslikud helilained võivad tungida läbi keha kudede ja vedelike ning anda olulist teavet elundite, kudede ja veresoonte struktuuri ja funktsioonide kohta. Ultraheli rakendused meditsiinis Ultraheli kasutatakse tänapäeval paljudes meditsiinivaldkondades. Siin on mõned levinumad rakendused: Diagnostika sonograafia, st pildistamine...

Ultraschall in der Medizin: Anwendungen und Risiken Der Einsatz von Ultraschall in der Medizin hat sich in den letzten Jahrzehnten zu einem unverzichtbaren Werkzeug für diagnostische und therapeutische Zwecke entwickelt. Ultraschallwellen sind Schallwellen mit einer Frequenz oberhalb des vom menschlichen Ohr wahrnehmbaren Bereichs, nämlich über 20.000 Hertz (Hz). Diese hochfrequenten Schallwellen können durch Gewebe und Flüssigkeiten im Körper dringen und liefern wichtige Informationen über die Struktur und Funktion von Organen, Geweben und Gefäßen. Anwendungen von Ultraschall in der Medizin Ultraschall wird heute in zahlreichen medizinischen Bereichen eingesetzt. Hier sind einige der häufigsten Anwendungen: Diagnostik Die Sonografie, also die Bildgebung mittels …
Ultraheli meditsiinis: rakendused ja riskid Ultraheli kasutamine meditsiinis on viimastel aastakümnetel muutunud asendamatuks vahendiks diagnostilistel ja ravieesmärkidel. Ultrahelilained on helilained, mille sagedus ületab inimkõrvaga tajutava ulatuse, nimelt üle 20 000 hertsi (Hz). Need kõrgsageduslikud helilained võivad tungida läbi keha kudede ja vedelike ning anda olulist teavet elundite, kudede ja veresoonte struktuuri ja funktsioonide kohta. Ultraheli rakendused meditsiinis Ultraheli kasutatakse tänapäeval paljudes meditsiinivaldkondades. Siin on mõned levinumad rakendused: Diagnostika sonograafia, st pildistamine...

Ultraheli meditsiinis: rakendused ja riskid

Ultraheli meditsiinis: rakendused ja riskid

Ultraheli kasutamine meditsiinis on viimastel aastakümnetel muutunud asendamatuks vahendiks diagnostilistel ja ravieesmärkidel. Ultrahelilained on helilained, mille sagedus ületab inimkõrvaga tajutava ulatuse, nimelt üle 20 000 hertsi (Hz). Need kõrgsageduslikud helilained võivad tungida läbi keha kudede ja vedelike ning anda olulist teavet elundite, kudede ja veresoonte struktuuri ja funktsioonide kohta.

Ultraheli rakendused meditsiinis

Ultraheli kasutatakse tänapäeval paljudes meditsiinivaldkondades. Siin on mõned levinumad kasutusviisid.

Diagnostika

Sonograafia ehk pildistamine ultraheli abil on levinud meetod erinevate haiguste või vigastuste diagnoosimiseks. Reaalajas pilte salvestades saab arst visualiseerida selliseid elundeid nagu süda, maks, neerud või emakas ja uurida neid ebakorrapärasuste suhtes. Neid pilte saab kasutada näiteks kasvajate tuvastamiseks või vedeliku kogunemise tuvastamiseks.

Sünnituseelne hooldus

Ultraheli üks tuntumaid kasutusviise on sünnieelne pildistamine raseduse ajal. Niinimetatud "ultraheli rasedusravi" võimaldab arstidel jälgida loote kasvu ja tuvastada võimalikud kõrvalekalded varajases staadiumis. Ultrahelipildid pakuvad ka lapseootel lapsevanematele võimalust näha oma sündimata last 2D-, 3D- või isegi 4D-piltidena.

Vaskulaarne diagnostika

Doppleri ultraheliuuring on sonograafilise uuringu erivorm, mis mõõdab verevoolu kiirust ja suunda veresoontes. See protseduur võimaldab arstidel tuvastada vereringehäireid, nagu arterite ahenemine (stenoos) või ummistused. Doppleri ultraheliuuring mängib olulist rolli veresoonte haiguste, nagu ateroskleroosi või tromboosi, tuvastamisel.

Sekkumisprotseduurid

Ultraheli saab kasutada ka minimaalselt invasiivsete kirurgiliste protseduuride ajal, et pakkuda kirurgile reaalajas pilte ja aidata neil kehas navigeerida. Selliste sekkuvate ultraheliprotseduuride näidete hulka kuuluvad kasvajate biopsia (kudede eemaldamine edasiseks analüüsiks), vedelikukogude punktsioon drenaažiks ja ultraheliga kontrollitud ravimite süstimine teatud kehapiirkondadesse.

Ultraheli diagnoosimisega seotud riskid

Kuigi ultraheliuuringud on suhteliselt ohutud ega avalda teadaolevalt kahjulikku mõju inimkehale, tuleb siiski järgida teatavaid ettevaatusabinõusid:

Mitte mõttetud sagedased rakendused

Kuigi ultraheliuuringud on üldiselt ohutud, ei soovitata neid ilma mõjuva põhjuseta teha. Ilma meditsiinilise vajaduseta rutiinse sonograafia kohta pole teaduslikult põhjendatud tõendeid. Arstid peaksid vastutustundlikult otsustama ultraheli kasutamise üle, lähtudes patsiendi individuaalsest haigusloost ja sümptomitest.

Ohutusjuhised raseduse ajal

Raseduse ajal tuleb ultraheli kasutamist hoolikalt kaaluda. Kuigi uuringud ei ole seni näidanud kahjulikku toimet embrüole ega lootele, soovitatakse raseduse ajal vältida tarbetuid sonograafilisi uuringuid ja teha neid ainult meditsiiniliselt põhjendatud juhtudel.

KKK-d

Küsi:Kas ultraheli diagnoos on valus?
Vastus:Ei, ultrahelidiagnoos on tavaliselt valutu. Uuriv arst määrib nahale geeli ja laseb kujutiste saamiseks üle anduri. See protseduur on mitteinvasiivne ja tavaliselt patsiendile mugav.

Küsi:Kui kaua võtab tüüpiline ultrahelidiagnoos aega?
Vastus:Ultraheli diagnoosimise kestus sõltub erinevatest teguritest. Üldjuhul kulub põhiuuringule umbes 15-30 minutit. Aeg võib varieeruda olenevalt uuritavast alast, eksami eesmärgist ja raskusastmest.

Küsi:Kas ultraheliuuringutel on vastunäidustusi?
Vastus:Jah, on teatud olukordi, kus ultraheli ei tohi kasutada või tuleb seda kasutada ainult ettevaatusega. Nende hulka kuuluvad avatud haavad uuritavas piirkonnas või ultrahelitundlike implantaatide (nt südamestimulaatorid) kasutamine või kõrge riskiga rasedus.

järeldus

Ultraheli on end tõestanud mitmekülgse vahendina meditsiinis ja seda kasutatakse erinevatel eesmärkidel, sealhulgas diagnostikas, sünnieelses hoolduses, veresoonte diagnostikas ja sekkumisprotseduurides. Ultraheli kasutamine on ohutu ja sellel ei ole teadaolevat kahjulikku mõju organismile. Siiski on oluline kasutada seda tehnoloogiat vastutustundlikult ja kasutada seda ainult meditsiinilise vajaduse korral.

Allikad:

– https://www.radiologyinfo.org/
– https://www.mayoclinic.org/