Rohkem püsiõdesid võiks päästa elusid ja vähendada tervishoiukulusid

Rohkem püsiõdesid võiks päästa elusid ja vähendada tervishoiukulusid

Ajakirjas Internetis avaldatud pikaajalises uuringus leitakse, et liiga väheste alaliste õdede palkamine haiglapalatites on seotud pikema haiglas viibimise, tagasivõtmise, patsientide surmade ja lõpuks rohkemate elude ja kuludega.BMJ kvaliteet ja ohutus.

Tasakaalu taastamine on kulutõhus, säästes hinnanguliselt 4728 naela iga tervena elatud aasta kohta ühe patsiendi kohta.

Uurijad väidavad, et õdede kohene alatöötajate puudumine või tahtlik kulude kärpimine võib kahjustada haiglapatsiente ning aitab kaasa õdede värbamise ja hoidmisega seotud probleemidele.

Nad lisavad, et suur osa olemasolevatest uuringutest õe ja patsiendi suhte mõju kohta on ristlõikeline ja seetõttu on nende kasutamine põhjuslike tegurite kindlaksmääramisel piiratud.

Et teha kindlaks, kas investeerimine personali suurendamisse, et kompenseerida alatabelit, oleks kulutõhus, hinnake õdede ja tervishoiuassistentide vahelisi seoseid ning patsientide surma riski, tagasivõtmist ja täiskasvanute akuutsete statsionaarsete üksustes viibimise kestust.

Nad tuginesid andmetele, mille esitasid neli NHS-i haiglafondi, millel on erinev personali tase, suurus, õpetamisstaatus ja erinevatest Inglismaa kohalikest elanikest. Kolm usaldusfondi osutasid akuutravi statsionaarseid teenuseid valdavalt ühest haiglast ja neljas osutas statsionaarseid teenuseid linna neljas kohas.

Andmed saadi elektroonilistest tervisekaartidest ja personali nimekirjadest ning need saadi 2015. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini kokku 626 313 patsiendi kohta 185 erinevast akuutravist.

Uuringusse kaasati kaks peamist õendusmeeskonna rolli: registreeritud õed (RNS), kes on läbinud ülikoolikoolituse ja on registreeritud kutseregulaatori juures; ja hooldusabitöötajad (nt tervishoiutöötajad), kellel seda koolitust ei ole ja kes on suures osas reguleerimata.

Nende kahe ametikoha vaeghõive kõrvaldamise kulutõhusust hinnati täheldatud personalipuuduse üleviimise kulude ja tagajärgede põhjal, mis keskmistati uuringuperioodi jooksul kavandatud personalitasemeni.

Patsiendid viibisid osakonnas keskmiselt 8 päeva. Haiglas viibimise esimese 5 päeva jooksul said patsiendid igapäevaselt keskmiselt veidi üle 5 tunni hooldusravi RN-delt ja veidi alla 3 tunni hooldustöötajatelt.

Arvutused näitasid, et patsiendid, kes viibisid RN-de tõttu alapersonaliga palatites, surid tõenäolisemalt (5% vs. 4% piisava RN-personaliga patsientide puhul), võeti tagasi (15% vs. 14%) ja viibisid kauem haiglas (8 päeva vs. 5 päeva), samasugused näitajad olid ka ebapiisava õenduspersonali taseme korral.

Patsiendid, kelle sekkumine oli ebapiisav, said esimese 5 päeva jooksul keskmiselt 1 tund 9 minutit päevas, samas kui need, kes ei olnud sekkunud, said keskmiselt 3 tundi 22 minutit üle palati keskmise.

Uuringuperioodi jooksul suri 31 885 patsienti. Patsient koges iga päev RN-i personali vähesust (palatis oli liiga vähe töötajaid) oma viibimise esimese 5 päeva jooksul. Surma ja tagasivõtmise risk 30 päeva jooksul suurenes vastavalt 8% ja 1%. Kui 5 päeva pärast sisenemist oli kõigil alatöötajaid, suurenes viibimise kestus 69%.

Hoolduspäevi seostati ka sarnase surmariski ja 30 päeva jooksul viibimise pikkuse suurenemisega: vastavalt 7% ja 61%. 30 päeva jooksul tagasivõtmise risk aga langes 0,6%.

Uuringus osalenud 626 313 täiskasvanu hoolduse hinnanguline kogukulu oli 2 613 385 125 naela ehk 4173 naela sissepääsu kohta.

Uurijad arvutasid välja, et mõlema hooldusrolli häirete kõrvaldamine maksaks täiendavalt 197 naela patsiendi sisenemise kohta, et vältida 6527 surmajuhtumit 31 885-st uuringuperioodi jooksul ja saavutada 44 483 hea tervisega eluaastat.

See võrdub täiendavate töötajatega 2778 naela tervena elatud aasta kohta ja 2685 naela, kui võtta arvesse vähendatud haiguspuhkust ja ärahoitud tagasivõtmist. Siiski, vähendades viibimise kestuse kokkuhoidu 4728 naela võrra täiendava eluaasta kohta, on töötajate arvu suurendamise tõttu üldine kulude kokkuhoid.

Kui agentuuri töötajad olid varem alatöötajad, olid personalikulud iga täiendava tervena elatud aasta kohta suuremad, ulatudes 7320–14 639 naela.

"Tulemused ei viita sellele, et majanduslikult oleks mõistlik korrigeerida pingutusi, et parandada personali kõige soodsamat hõivet ainult kõige ägedamate patsientide jaoks. See pole mitte ainult logistiliselt keeruline patsientidele, kelle äge esineb (esineb üldpalatist), vaid see pakub ka palju vähem kasu ja üksuse tulemuste paranemise oluliselt kõrgema kulu ühiku kohta," selgitavad teadlased.

"Meetmed üldise (madalama teravusega) patsientide populatsiooni vähese personali lahendamiseks on tõenäoliselt kasulikud, kui nad asuvad samades üksustes, samas kui vastupidine on ebatõenäoline, kui sekkumised on suunatud suure akuga patsientidele suure patareivõimega üksustes," lisavad nad.

See on vaatlusuuring ja seetõttu ei saa põhjuse ja tagajärje kohta kindlaid järeldusi teha. Ja teadlased tunnistavad, et andmed pärinevad ainult Inglismaa NHS-i haiglatest ja neid ei pruugi enam kasutada. Tööjõupuudust hinnati pigem jaoskonna normide kui personalivajaduse kinnitatud hinnangu alusel.

Siiski järeldavad teadlased: "Alternatiivsete poliitikastrateegiate uurimisel näitab käesolev uuring, kui oluline on eelistada investeeringuid palatites kasutatavatesse RN-idesse tugipersonali ees ja et puuduvad seosed piisava RN-i töölevõtmisega, kuna ajutiste töötajate kasutamine on kallim ja vähem tõhus."

Allikad: