Kõrge vererõhk: dementsuse peamine põhjus – nii saate seda ennetada

Kõrge vererõhk: dementsuse peamine põhjus – nii saate seda ennetada

Üha rohkem inimesi Saksamaal mõjutab dementsus – haigus, millel on suur mõju nii patsientide kui ka nende lähedaste eludele. Praegu elab selle närvihaigusega umbes 1,8 miljonit kodanikku ja prognooside kohaselt võib see arv 2050. aastaks tõusta 2,8 miljonini. Seetõttu otsivad teadlased pidevalt võimalusi haiguse puhangu ärahoidmiseks või selle progresseerumise aeglustamiseks.

Londoni ülikooli kolledži ulatuslik uuring heidab nüüd valgust dementsusega seotud riskiteguritele. Analüüsis hinnati 68 aasta andmeid, aastatel 1947–2015, 27 uuringust, milles käsitleti dementsusega patsiente. See mainekas ajakirjas The Lancet Public Health avaldatud uuring tuvastas mõned peamised tegurid, mis suurendavad dementsuse riski.

Dementsuse riskifaktorid

Teadlased leidsid, et viis peamist tegurit võivad oluliselt kaasa aidata dementsuse tekkele. Need on:

• Diabetes
• Fettleibigkeit
• Bluthochdruck
• Rauchen
• Bildungsniveau

Nendest riskiteguritest paistab eriti silma üks: kõrge vererõhk, tuntud ka kui hüpertensioon, on kindlaks tehtud kui suurim riskifaktor, mis on aastate jooksul püsinud. Psühhiaater ja uuringu juhtivautor Naaheed Mukadami sõnul on kardiovaskulaarsete riskitegurite, näiteks kõrge vererõhu, sihtimine otsustava tähtsusega dementsuse vastaste tõhusate ennetusmeetmete väljatöötamiseks.

Kõrge vererõhk on tõsine seisund, mis mitte ainult ei mõjuta südame-veresoonkonna süsteemi, vaid võib põhjustada ka muid terviseprobleeme. Kui vererõhk on pika aja jooksul kõrgenenud, võib see põhjustada närvirakkude kaotust, mis lõpuks suurendab dementsuse riski. Vererõhu kontrollimise vajadus muutub rahvatervise jaoks seetõttu üha selgemaks.

Teaduslik taust

Eksperdid langevad tagasi neurodegeneratiivsete haiguste, mille hulka kuulub ka dementsus, juurde, kui närvirakud ja nende funktsioonid kaovad ning aju ei suuda seda kahju enam kompenseerida. Lisaks dementsusele on seda tüüpi kõige tuntumate haiguste hulgas Parkinsoni tõbi. Nende haiguste keerukus muudab nende uurimise keeruliseks, kuid haigestunute arvu suurenemise vastu võitlemiseks on vaja edasi liikuda.

Arvestades Saksamaal järsult kasvavat dementsuse all kannatavate inimeste arvu, peaks ennetav tervise edendamine olema ühiskonnas esmatähtis. Riskifaktorite ja tervislike eluviiside alane koolitus võib aidata vähendada dementsuse esinemissagedust ja tõsta elanikkonna teadlikkust. On tõestatud, et ebatervislike harjumuste, nagu alkohol ja sigaretid, vältimine avaldab positiivset mõju vererõhule ja lõpuks ka dementsuse tekkeriskile.

Seetõttu peaksid selle uuringu tulemused äratama avalikkuse huvi ning julgustama kõiki asjaosalisi propageerima aktiivset elustiili ja tundma õppima oma terviseväärtusi. Sellest vaatenurgast saab selgeks, kui oluline on välja töötada individuaalsed tervisestrateegiad, et dementsuse väljakutsega tõhusalt toime tulla.

Käesolev uurimus annab asjakohaseid teadmisi, kuid ei välista, et individuaalseid terviseprobleeme tuleks alati arsti või eriarstiga arutada. Üldinfo moodustab vaid osa üldisest tervisepildist ega asenda arsti juures käimist ega konkreetseid diagnoose.