Dementsuse oht: kõrge vererõhk paljastati peamise riskitegurina

Dementsuse oht: kõrge vererõhk paljastati peamise riskitegurina

Saksamaal kannatab üha rohkem inimesi dementsuse all, mis on meie aja üks raskemaid ja kardetumaid neurodegeneratiivseid haigusi. Praegu elab selles riigis umbes 1,8 miljonit selle haigusega inimest ja hinnanguliselt võib see arv 2050. aastaks tõusta 2,8 miljonini. Seetõttu on suur vajadus teadusuuringute järele, et mõjutada selle haiguse kulgu uute meetodite ja raviviiside abil. Kuigi praeguste ravimeetodite eesmärk on sümptomeid lihtsalt aeglustada, loodavad teadlased peagi kasutada uuenduslikke strateegiaid Alzheimeri tõve progresseerumise peatamiseks. Kuid fookus ei ole ainult meditsiinilisel ravil: intensiivne otsitakse ka riskitegureid, mis võiksid kaasa aidata dementsuse tekkele.

Praeguses Londoni ülikooli kolledži analüüsis käsitleti seda teemat põhjalikult ja hinnati 68-aastase perioodi andmeid. Eesmärk oli välja selgitada suurim riskitegur dementsuse tekkeks. Selle põhjaliku uuringu tulemused avaldati tunnustatud ajakirjas The Lancet Public Health. Uuringu raames leidsid teadlased, et üks konkreetne riskitegur oli selgelt esiplaanil: kõrge vererõhk, tuntud ka kui hüpertensioon, leiti olevat suurim riskitegur.

Uurimise keskmes on dementsuse riskitegurid

Uuring tuvastas kokku viis muud peamist riskitegurit, mis võivad suurendada dementsuse riski:

• Diabetes
• Fettleibigkeit
• Bluthochdruck
• Rauchen
• Bildungsniveau

Need tegurid näitavad, et elustiil ja geneetilised eelsoodumused on omavahel tihedalt seotud ja võivad aju tervisele märkimisväärselt mõjutada. Siin mängib võtmerolli eelkõige kõrge vererõhk, mis on südame-veresoonkonna haigus ja kroonilise haigusena võib aju verevarustust ja talitlust nõrgendada. Kõrge vererõhu rõhutamine uuringus toob esile vajaduse pöörata dementsuse ennetamisel suuremat tähelepanu kardiovaskulaarsetele riskiteguritele.

Seos südame-veresoonkonna haiguste ja dementsuse vahel

Teadlased rõhutavad, et vererõhu alandamine võib olla dementsuse riski vähendamisel otsustava tähtsusega. Psühhiaatri ja uuringu juhtivautori Naaheed Mukadami sõnul peaksid tulevased jõupingutused dementsuse ennetamiseks hõlmama nende kardiovaskulaarsete riskitegurite sihipärast sekkumist. Tervislik eluviis, mis hõlmab alkoholi, sigarettide ja tasakaalustatud toitumise vältimist, võib olla tõhus lähenemisviis.

Arutelu dementsuse teemal pakub ka olulisi lähtekohti oma elustiili ja terviseharjumuste üle tõsiselt mõtlemiseks. Selgeks saab, et tuvastatud ohuteguritega tegelemine pole ainult isiklik vastutus, vaid kogu ühiskonna ülesanne, et rahvastiku tervist säästvalt parandada. Kui veel mõned aastad tagasi keskenduti peamiselt geneetilistele teguritele, siis tänaseks on selgelt näha, kui hädavajalikud on ennetusmeetmed ja elustiilimuutused. See uus vaatenurk võiks olla laiaulatusliku strateegia alguseks, et tõhusamalt võidelda dementsuse juhtumite arvu suurenemisega. Kindel on see, et selleteemalised uuringud on tervisepoliitika ja ühiskonna jaoks endiselt keskse tähtsusega.

Muutused meditsiiniuuringutes ja elustiili terviseaspektidele keskendumine avavad uusi vaatenurki. Väga oluline on teavitada elanikkonda varajases staadiumis välditavatest riskiteguritest ning võtta kasutusele vajalikud meetmed dementsuse kulgu võimalikuks mõjutamiseks. Nende ja sarnaste uuringute tulemused võivad kujutada endast pöördepunkti dementsuse ennetamisel.