Ravimipuudus Peißenbergis: laste astmaravimid on puudu!

Ravimipuudus Peißenbergis: laste astmaravimid on puudu!

Viimasel ajal on paljud Saksamaa patsiendid seisnud üha sagedamini silmitsi tõsiste probleemidega elutähtsate ravimite hankimisel. Eriti märgatav on selliste ravimite, nagu salbutamool, oluline astmaravim, mida praegu ei ole, nappus. Dr. Philipp Kircher, Peißenbergi St. Ulrichi apteegi omanik ja Baieri apteekrite koja esindaja, kirjeldas murettekitavat olukorda oma vastutusalas.

"Eelkõige napib lastele kõige olulisemat astmaravimit – salbutamooli. Seda pole praegu kogu Saksamaal saada," selgitab Kircher oma väikeste patsientide tervise pärast muret tundes. Kuigi tema apteek sai hiljuti USAst väikese saadetise, on see vaid ajutine lahendus. Oluliste ravimite nappus ei puuduta aga mitte ainult astmaravimeid, vaid ka antibiootikume, mida kasutatakse selliste haiguste nagu puukborrelioosi raviks.

Tarne kitsaskohtade põhjused

Praeguste kitsaskohtade põhjused kujutavad endast keerulist koosmõju. Üks peamisi tegureid on tohutu sõltuvus tootmisest Hiinas, kus toodetakse umbes 90 protsenti Saksamaa turu jaoks vajalikest ravimitest. See sõltuvus muudab tervishoiu haavatavaks häirete suhtes, olgu selleks siis transpordiprobleemid või tootmisseisakud.

"Mõnikord annavad tootjad allahindlusi kuni 99 protsenti," selgitab Kircher. Sellised hinnakärped sunnivad paljusid kolima ravimite tootmise Hiinasse, kus palgad on madalamad ja keskkonnaeeskirjad leebemad. Saksamaal endal pole originaalravimeid tootvaid tootjaid peaaegu üldse, sest tuntud ettevõtted nagu Hexal või Ratiopharm pakendavad ainult Hiinas valmistatud tooteid.

Lisaks on veel üks murekoht: mõned ravimid ei ole sageli enam Saksamaa turul saadaval, kuna tootjad soovivad vältida eelseisvat rahalist kahju. "Kui ettevõte Saksamaal saab ravimi eest vaid viis senti, eelistaks ta müüa Rumeeniasse või Kreekasse, kus makstakse kõrgemat hinda," ütleb Kircher. Selline olukord seab süsteemi kriitilisse olukorda, mida halvendab veelgi haigekassade ja poliitika pidev hinnasurve.

Teine murettekitav aspekt on tohutu halduskoormus, mida apteekrid peavad puuduvate ravimite hankimiseks tegema. Viimastel aastatel on dokumenteeritud üle 20 miljoni tarnepuuduse. "Kümme protsenti minu tööajast kulub nüüd kitsaskohtadega tegelemisele," teatab Kircher.

Poliitilised reaktsioonid ja nende tagajärjed

Kircheri arvates on eriti masendavad tervishoiuminister prof Karl Lauterbachi väljaütlemised, kes pisendas olukorda ja teatas, et sünnituse kitsaskohti on juba oluliselt vähendatud. "Miljonid Saksa patsiendid kogevad iga päev vastupidist," rõhutab ta. See tasakaalustamatus poliitiliste avalduste ja tegelikkuse vahel toob esile lõhe poliitika ja patsientide vajaduste vahel.

Kircher kutsub üles rohkem tunnustama apteekrite ja tervishoiutöötajate pingutusi. "Teeme selle vähesega, mis suudame," kutsub ta poliitmaastikku üles lõpuks tegutsema ja tervishoiusüsteemi pakitavaid probleeme tõsiselt võtma. Üks Kircheri nimetatud näide on viimane allesjäänud Euroopa antibiootikumide ja penitsilliini tootmiskoht Austrias. Ta peab seda positiivseks mudeliks, mida Berliin peaks jäljendama, et vähendada sõltuvust Hiinas väljakujunenud tootmisüksustest.

Olukord näitab, et kodumaist ravimitootmist on vaja edendada, et mitte enam ohustada miljonite patsientide tervist. Nagu Kircher võtab kokku, on poliitikutel aeg tegeleda nende ülioluliste küsimustega ja otsida pikaajalisi lahendusi, enne kui olukord veelgi halveneb. Lisateavet ja üksikasjalikku aruandlust ravimite tarnimise hetkeolukorra kohta leiate loe lähemalt www.merkur.de.