Kasvavad hooldus- ja pensionikulud: mida maksumaksjad peavad nüüd teadma
Foorivalitsus kavandab 2025. aastal kärpeid, mis võivad tõsta hooldus- ja pensionimakseid, samal ajal kui maksumaksjad kannatavad kasvavate kulude all.

Kasvavad hooldus- ja pensionikulud: mida maksumaksjad peavad nüüd teadma
Saksamaal hooldust vajavate inimeste rahaline olukord muutub üha ebakindlamaks. Fooriliit plaanib pensioni- ja hooldusravikindlustuses massiliselt kokku hoida, mis võib otseselt mõjutada kindlustatute individuaalseid sissemakseid. See võib mõjutada mitte ainult mõjutatud isikuid, vaid ka ühiskonda tervikuna.
Kasvavad hoolduskulud – peredele raske koorem
Asenduskindlustusfondide liidu (vdek) praeguse hinnangu kohaselt maksavad Saksamaal hooldust vajavad inimesed esimesel aastal hooldekodus viibimise eest keskmiselt 2871 eurot kuus. See summa on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 211 euro võrra. Pilk järgmistele aastatele näitab, et ka järgnevate aastate juurdemaksed kasvavad pidevalt: teist aastat on see juba 2620 eurot, mis tähendab 233 euro suurust tõusu.
Terviseminister surve all
Pidades silmas kasvavat isiklikku panust, nõuab tervishoiuminister Karl Lauterbach (SPD) meetmeid nende rahaliste koormuse piiramiseks. Kuigi 2024. aasta 1. juuliks kuulutati välja suuremad sissemaksed, on endiselt ebaselge, kuidas täpselt mõjutatud isikute toetus välja näeb. Piirang võib pikas perspektiivis märkimisväärselt suurendada kohustuslikku õendusabi kindlustusmakset, mis on paljude panustajate vastu.
Pensionikindlustus kui valitsuse hoiupõrsas
Foorikoalitsiooni praegune 2025. aasta eelarveprojekt annab selgelt mõista, et föderaalvalitsus kavatseb pensionikindlustussüsteemi kanda kaks miljardit eurot algselt kavandatust vähem. Need kärped tähendavad, et Saksamaa pensionikindlustus (DRV) peab enam kui 21 miljoni inimese pensionide kindlustamiseks rohkem toetuma oma reservidele. Eksperdid kritiseerivad pensionifondi väärkasutamist "hoiupangana" muude finantslünkade täitmiseks.
Panus suureneb ja nende mõju leibkondadele
Alates 2028. aastast peaks pensionikindlustusmakse määr tõusma 18,6 protsendilt 20,1 protsendile, millel on märgatav negatiivne mõju paljude sissemaksjate netosissetulekule. Tabelist on selgelt näha, kuidas see tõus võib mõjutada erinevaid sissetulekutasemeid, kusjuures saamata jäävad summad vahemikus 186 eurot kuni 502,50 eurot kuus.
Tervishoiureform surve all – haigekassad peavad reageerima
Teine probleem on kasvav surve kohustuslikele ravikindlustusseltsidele. 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on maksemäärasid tõstnud juba 45 haigekassat ning üldine maksemäär on hetkel 14,6 protsenti. Anne-Kathrin Klemm ettevõtete haigekassade katusorganisatsioonist hoiatab, et äärmisel juhul võib lisamakse suurus tõusta 2,45 protsendini, mis tooks kohustusliku ravikindlustusega isikutele kaasa olulise rahalise kahju.
Tähtsus ühiskonnale
Foorikoalitsiooni meetmed pensionide ja hoolduse rahastamise kärpimiseks võivad mitte ainult suurendada üksikisikute majanduslikku koormust, vaid omada ka tõsiseid sotsiaalseid tagajärgi ühiskonnale tervikuna. Kui üha rohkem inimesi satub rahalistesse raskustesse, suureneb vanemas eas vaesusrisk ja sotsiaalne ebavõrdsus.