Süüdistus esitati Islamiriigi toetamise eest Jenas

Süüdistus esitati Islamiriigi toetamise eest Jenas

Föderaalprokuratuur on esitanud põhjaliku süüdistuse kahe Afganistani kodaniku vastu, keda kahtlustatakse lojaalsuses Islamiriigile (IS). Uurimise kohaselt on kaks meest, Ibrahim M. G. ja Ramin N., olnud selle rahvusvahelise terroriorganisatsiooni järgijad vähemalt aastast 2023. Tema vahistamine ja sellele järgnenud süüdistused tõstavad tähelepanu jõupingutustele terroritegevuse peatamiseks Euroopas.

See süüdistus vormistati 12. augustil 2024 Jena kõrgema piirkonnakohtu riikliku julgeoleku senatis. Tõsiste süüdistuste kombinatsioonid hõlmavad terroristliku organisatsiooni toetamist ja sellega liitumist ning kuriteo kavandamist. Eriti plahvatuslik on see, et kaks kahtlusalust kavandasid sihipäraseid rünnakuid Rootsis vastuseks tol ajal Skandinaavia riikides toimunud Koraani põletamisele. Ibrahim M. G.-le usaldati konkreetne ülesanne korraldada rünnak Stockholmi kesklinnas.

Kahtlustatavate taust ja lähenemine

Mõlema mehe kriminaalsed lood saavad alguse 2023. aastal. Väidetavalt liitus Ibrahim M. G. IS-i piirkondliku haruga Islamiriigi Khorasani provintsiga (ISPK) Saksamaalt 2023. aasta augustis. Väidetavalt kogus ta koostöös Ramin N.-ga varem annetusi, mille liikmeid saadeti Süüriasse 2000 eurot.

Kogutud raha eesmärk oli aidata IS-il rahaliselt toetada, eriti oma vangistatud liikmeid. Need rahalised tegevused jäid aga kiiresti tagaplaanile, kui ISPK ametnikud usaldasid kahele mehele palju tõsisema ülesande: kavandada rünnak Euroopas. Neile anti korraldus sõnastada vastus Koraani põletamisele ja korraldada terroriakt.

Värbamisele järgnenud kuudel hakkasid Ibrahim M. G. ja Ramin N. tegema konkreetseid ettevalmistusi. See hõlmas Interneti-uuringut Stockholmi julgeolekuolukorra kohta ja ISPK-st toetajate värbamist. Nende plaanide hulka kuulus rünnakute korraldamine politseinike ja süütute tsiviilisikute vastu Rootsi parlamendis. Ettevalmistused olid täies hoos ja prooviti hankida tulirelvi, kuigi need katsed lõpuks ebaõnnestusid.

Arreteerimine ja õiguslikud tagajärjed

Kaks kahtlusalust peeti lõpuks kinni 19. märtsil 2024. Sellest ajast alates on nad vahi all. Need juriidilised sammud ja uurimisasutused näitavad, kui tõsiselt IS-i ohtu Euroopas võetakse. Süüdistus mitte ainult ei väljenda toetust terroriorganisatsioonile, vaid on suunatud ka konkreetsetele ettevalmistavatele tegevustele, mille tulemuseks oleks kavandatud rünnak.

Süüdistus on märkimisväärne ka seetõttu, et see on näide ISISe peenest tegutsemisviisist läänes. Selgeks saab, et see ei puuduta ainult ideoloogiat ja uskumusi, vaid ka mobiliseeritud vägivalda, mis sellistest uskumustest tuleneb. Ibrahim M. G. ja Ramin N. ümber käivaid kohtumenetlusi võib vaadelda osana julgeolekuasutuste suurematest jõupingutustest terroriohtude varajases staadiumis tuvastamiseks ja nende neutraliseerimiseks enne nende elluviimist.

Murettekitav trend

Ibrahim M. G. ja Ramin N. ümbritsevad sündmused näitavad äärmuslike ideoloogiate jätkuvat mõju üksikisikutele Euroopas. Kuigi paljud sellised juhtumid on praeguseks lahendatud, on potentsiaalne risk endiselt suur. Seda entusiasmi ja sihikindlust, millega need mehed tegutsesid, ei saa alahinnata. Seetõttu on ülioluline, et ametivõimud jätkaksid nende arengute tähelepanelikku jälgimist, et tagada avalik turvalisus ja mitte jätta ruumi potentsiaalsetele terroristidele oma tegevuse läbiviimiseks.

Islamiriigist tuleneva ohu taust

Islamiriik (IS) on äärmuslik terroristlik üksus, mis moodustati Süürias ja Iraagis 2010. aastate alguses ning mille eesmärk on luua kalifaat. IS-i ideoloogiat iseloomustab islami radikaalne tõlgendus, mis hõlmab vägivalda, terrorismi ja ranget sotsiaalset kontrolli. Ajalooliselt on ISIS õhutanud mitmesuguseid rahvusvahelisi konflikte ja meelitanud järgijaid kogu maailmas, mille tulemuseks on mitmesugused terrorirünnakud.

See rühmasisene struktuur võimaldab IS-il värvata tuge ja kavandada rünnakuid väljaspool konfliktipiirkondi. Pärast sõjalist lahkumist Süürias ja Iraagis on IS siiski institutsionaalselt ohtlik, kuna selle järgijad toetuvad jätkuvalt digitaalsele värbamisele ja võrgustike loomisele. Föderaalprokuratuur näeb Ibrahim M. G. ja Ramin N. ümbritsevaid sündmusi näidetena ISi jätkuvast radikaliseerumisest ja õõnestustegevusest Euroopas.

Arvud ja statistika terrorismiohu kohta Euroopas

Euroopa Liidu 2023. aasta terrorismiolukorra ja -trendi aruande (TESAT) hiljutise analüüsi kohaselt on terrorism Euroopas, eriti islamistlike rühmituste poolt, endiselt oluline oht. Aruanded dokumenteerivad, et aastatel 2021–2022 suurenes terrorirünnakute arv eelmiste aastatega võrreldes ligikaudu 25 protsenti.

Teine suundumus näitab, et enam kui 50 protsenti äärmusliku tegevuse eest vahistatud inimestest on islamistlikku laadi. See rõhutab vajadust ulatuslike julgeolekumeetmete ja rahvusvahelise koostöö järele. Saksamaal on föderaalprokurörid märganud viimastel aastatel terroriorganisatsioonide toetamise uurimise sagenemist, mis viitab islamistlike äärmuslaste mobilisatsiooni suurenemisele.

Andmed näitavad ka, et enamik neist tegevustest ei jätku mitte ainult rahvusvaheliste ühenduste kaudu, vaid ka kohalike võrgustike kaudu sellistes linnades nagu Berliin, Hamburg ja Frankfurt. See seab julgeolekujõududele tohutuid väljakutseid, eelkõige seoses ennetus- ja varajase hoiatamise süsteemidega.