Seente kogumisel olge ettevaatlik: nii tunnete ära surmava surmakübaraseene
Olge seente kogumisel ettevaatlik! Õppige ära tundma ohtlikku rohelist surmakübarat ja kuidas tegutseda hädaolukorras.

Seente kogumisel olge ettevaatlik: nii tunnete ära surmava surmakübaraseene
Sügis on seeneaeg: värvilised metsad kutsuvad värskeid seeni korjama. Kuid kulinaarsete naudingute ootamise keskel on soovitatav olla ettevaatlik. Roheline surmakübar, teaduslikult tuntud kui Amanita phalloides, on üks ohtlikumaid seeni, mida selles riigis leidub. Eriti murettekitav on asjaolu, et umbes 90 protsenti Euroopas seenemürgistusse sattunud surmajuhtumitest võib selle põhjuseks olla. Seda enam on põhjust tähelepanu pöörata ja end selle surmava seene välimusega kurssi viia.
Saksa mükoloogiaühingu eksperdid selgitavad, kuidas saab rohelist surmakübarat ohutult tuvastada. Sellel seenel on iseloomulik rohekas värvus, kuigi see võib servade suunas muutuda nõrgemaks. Selle müts on algselt poolkerakujuline, kuid aja jooksul tasandub ja võib ulatuda kuni 12 sentimeetrini. Varre pikkus on kuni 10 sentimeetrit ja selle läbimõõt on umbes 2 sentimeetrit. Teine oluline omadus on seene lõhn; see meenutab kunstmett või magusat invertsuhkrukreemi. Need aroomid võivad paljude kollektsionääride jaoks olla eksitavad, sest rohelist surmakübarat aetakse sageli segi söödavate sortidega, nagu seened või rohelised kammkarbid – kombinatsioon, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed.
Mürgistuse sümptomid
Rohelise surmakübara seene reetlikkus ilmneb eriti selgelt mürgistusnähtudes. Saksa maksafondi andmetel ei märka te alguses midagi; mürgistusnähud ilmnevad alles mõne tunni pärast. Seenes sisalduval mürgil, nn amatoksiinidel, on juba aega kogu kehas levida. See on eriti ohtlik lastele ja eakatele.
Sümptomid on sageli sarnased kahjutu seedetrakti infektsiooni omadega: esimesteks nähtudeks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. 24 tunni jooksul põhjustavad toksiinid märkimisväärset kahju maksale. See võib põhjustada vere hüübimishäireid ja neerufunktsiooni häireid. Halvimal juhul võivad maksa elutähtsad funktsioonid ebaõnnestuda, mis tähendab, et aidata saab ainult siirdamine.
Mida teha hädaolukorras
Kui kahtlustate, et olete rohelist surmakorki tarbinud, on ülioluline kiiresti tegutseda. Esimeste mürgistusnähtude ilmnemisel tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. Hädaabiarsti kohta teabe hankimine või mürgistusjuhtimiskeskusega ühenduse võtmine on hädavajalik. Teavet selle kohta leiate muuhulgas föderaalse tarbijakaitse ja toiduohutuse ameti veebisaidilt.
Oluline on mitte kasutada iseravi ega koduseid abinõusid. Seenejäänused või võib-olla okse tuleks alles hoida, et need arstile kättesaadavaks teha – see muudab diagnoosimise ja järgneva ravi palju lihtsamaks.
Ennetavad meetmed seente korjamisel
Üks parimaid viise seenemürgistuse ärahoidmiseks on teadmised ja ettevalmistus. Enne seeni koguma asumist tasuks end erinevate seeneliikidega põhjalikult kurssi viia ning mitte lootma ainult äppidele või raamatutele. Isegi kui seentel on nähtavaid tõugude või tigude kahjustusi, ei tähenda see, et need pole mürgised.
Kahtluse korral on soovitatav konsulteerida spetsialistiga. Seeneeksperdid saavad kogutud seened üle vaadata ja tarbimiseks rohelise tule anda. Üks idee, kust selliseid eksperte leida, on Saksa mükoloogiaühingu veebileht, kust saab abistavaid kontakte. Kõige kindlam viis seeni tarbida on aga kaubandusest ostmine, kus tõenäosus kogemata mürgiseenega kokku puutuda on oluliselt väiksem.