Wörthi järve naftaõnnetus: arutelu keskkonnakaitse ja võimude reaktsioonide üle

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Pärast Wörthi järve naftaõnnetust kritiseeris Günter Schorn teravalt võimu. Piirkonnaamet lükkab väited kindlalt ümber.

Nach dem Öl-Unfall am Wörthsee kritisiert Günter Schorn die Behörden scharf. Das Landratsamt weist die Vorwürfe entschieden zurück.
Pärast Wörthi järve naftaõnnetust kritiseeris Günter Schorn teravalt võimu. Piirkonnaamet lükkab väited kindlalt ümber.

Wörthi järve naftaõnnetus: arutelu keskkonnakaitse ja võimude reaktsioonide üle

23. juulil leidis vaikses Wörthsee kogukonnas aset intsident, mis tekitas emotsioone ja tekitas laialdasi arutelusid. Hoone hoovi õliseparaatori puhastustööde käigus voolas õline reovesi Auinger Bachi ja jõudis Wörthi järve. Juhtum ei põhjustanud mitte ainult lühiajalise hoiatuse tuletõrjele, kes püstitas naftatõkked, vaid tekitas ka arutelu kohalike võimude tegevuse üle.

Starnbergi föderaalse looduskaitsepiirkonna rühma esimees Günter Schorn kritiseeris avalikus kirjas teravalt võimude reaktsiooni. Ta süüdistab neid "keskkonnakatastroofi", nagu ta seda nimetab, trivialiseerimises ja võib-olla isegi varjamises. See tõstatab põhimõttelised küsimused läbipaistvuse ja vastutustunde kohta selliste juhtumitega tegelemisel.

Süüdistused ja võimude reaktsioon

Schorn kurdab eelkõige selle üle, et võimud ei kutsunud olukorra hindamiseks eksperti. Piirkonnaamet teatas aga rõhutatult, et kohapeal viibisid mitmed eksperdid, sealhulgas veemajandusameti ja vastutava veemajandusasutuse töötajad. Nad tegid kindlaks, et õlist reovett, mis ei olnud kasutatud õli, oli vaid kuni 40 liitrit.

Amet kirjeldab juhtumi ohjeldamiseks võetud meetmeid kõikehõlmavateks ja asjakohasteks. Õlitõkkeid, õlisiduvaid fliise ja õlikuubikuid kontrolliti regulaarselt ja vajadusel vahetati. Puhastustoimingud viidi läbi professionaalselt, ilma "kõrgsurvetuletõrjevoolikut" kasutamata, nagu väidab Schorn. Selle asemel kasutataks tavalist madalama rõhuga pihustit.

Lisaks selgitas ringkonnaamet, et õlisetet jõepõhja ei jää, kuna õli püüti tõketega tõhusalt kinni. Teise Schorni kriitika punkti, et imemine oleks olnud vajalik, lükkasid eksperdid tagasi kui ebaproportsionaalset ja potentsiaalselt kahjulikumat.

Wörthsee seisukord ja muud abinõud

28. augustil viis ringkonnaamet läbi järjekordse kohapealse kontrolli, mille käigus võeti proovid. Olukorra hindamine näitas, et Wörthsee jões ohtlikke saasteaineid ei esinenud. Õlitriipe ega õlimullide teket ei tuvastatud ning ei tekkinud murettekitavas ulatuses lõhna ega vahtu. Seda on näha ka supluskoha suurest külastajate arvust, ilma et ükski supleja oleks veekvaliteedi üle kurtnud.

Ringkonnaamet on andnud mõista, et kõigi juhtunu likvideerimiseks vajalike meetmete kulud kannab õnnetuse põhjustaja. Selle eesmärk on tagada, et vastutust keskkonnakahjude eest võetaks tõsiselt.

See arutelu näitab taas, kui oluline on vastutustundlik tegevus keskkonnakaitse valdkonnas. Kuigi elanikud ja keskkonnakaitsjad on mures Wörthsee järve ökoloogia pärast, peavad võimud olema ettevaatlikud, et suhelda selgelt ja läbipaistvalt, et mitte seada ohtu elanike usaldust.