Harjutus elupäästjana: näpunäited kohalikele dementsusega patsientidele

Harjutus elupäästjana: näpunäited kohalikele dementsusega patsientidele

Regulaarne treenimine on võtmetähtsusega: dementsuse parem juhtimine

Dementsuse tagajärjed, eriti Alzheimeri tõvega patsientidel, kujutavad endast suuri väljakutseid mitte ainult haigetele, vaid ka nende sugulastele. Dr Tim Fleiner, Ulmi Ülikooli Haigla Geriaatriliste Uuringute Instituudi sporditeadlane ja füsioterapeut, näitab, et treeningul on haiguse kulgu positiivses mõjutamises ülioluline roll.

Treening edendab vaimset tervist

Arvukad uuringud näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus ei tugevda mitte ainult keha, vaid ka vaimset tervist. Dr Fleiner juhib tähelepanu sellele, et trenn võib toimida omamoodi ravimina: "Sport on Alzheimeri tõve ja dementsuse vastases võitluses oluline element," selgitab ta. Sihipärane treening võib leevendada sümptomeid ja aeglustada haiguse progresseerumist – ilma kõrvalmõjudeta.

Võitle ajus leiduvate jääkainete vastu

Üks dementsuse keskseid probleeme on ajju kogunevad nn jääkained. Neid jääkaineid saab tõhusamalt eemaldada füüsilise treeninguga, parandades patsientide üldist heaolu. "Aju verevoolu soodustab treening, mis tagab närvirakkude parema varustatuse," jätkab Fleiner. See aspekt on eriti oluline, et säilitada mõjutatud isikute kognitiivne jõudlus võimalikult kaua.

Individuaalsed liikumisviisid on üliolulised

Dr. Fleineri sõnul pole aga "universaalset lahendust". Sobiva spordiala valik tuleb kohandada mõjutatud isikute individuaalsetele vajadustele. Olulist rolli mängivad sellised tegurid nagu vanus, füüsilise vormi tase ja olemasolevad kaasuvad haigused. "Tähelepanu tuleks pöörata haigestunud inimese liikumisajaloole. Tooge välja vanad spordieelistused ja vaadake, millised tegevused on veel võimalikud," soovitab ekspert.

Liikumise igapäevaellu integreerimise strateegiad

Kuidas saavad mõjutatud isikud treeningut oma igapäevaellu integreerida? Fleineril on kolm strateegilist nõuannet: Esiteks on oluline olla igapäevaelus aktiivne. „Ühised sportlikud tegevused pere või sõpradega võivad motiveerivalt mõjuda,“ rõhutab Fleiner. Olgu siis jalutamas või lühikestel väljasõitudel – sotsiaalne kontakt soodustab aktiivsust.

Teine näpunäide on luua rutiinid, mis võimaldavad igapäevaelus liikumist. Paljud kannatanutest saavad endiselt iseseisvalt kodus või aias tavalisi toiminguid teha, mis tugevdab veelgi nende enesekindlust. Lõpetuseks rõhutab Fleiner, et eesmärk saavutatakse siis, kui tegevused on kujundatud nii, et neid on lihtne ellu viia. "Valmistage kõik ette: õigetest kingadest kuni mugava riietuseni," soovitab sporditeadlane.

Dementsuse ennetamine füüsilise tegevuse kaudu

Uued dementsuse juhised toetavad ka kehalise aktiivsuse soovitamist, mis võib nii kognitiivseid võimeid tugevdada kui ka ennetava toimega. Sport pole oluline ainult neile, kes on juba haiged, vaid seda tuleks tõsiselt võtta ka ennetustöös. Dr Fleiner julgustab: "Iga samm loeb. Muutke treenimine oma elu osaks. Isegi lihtsad tegevused võivad palju muuta."

Kokkuvõttes näitab see, et aktiivne elustiil ei saa mitte ainult parandada dementsusega patsientide elukvaliteeti, vaid tugevdada ka nende lähedaste psühholoogilist heaolu. Positiivne suhtumine ja harjutuste integreerimine igapäevaellu võivad muuta haigusega toimetuleku palju lihtsamaks.

Toimetaja kirjutas ja/või optimeeris selle artikli, kasutades osaliselt AI keelemudelit. Kogu teave on hoolikalt kontrollitud.

Pildi eelvaade: © AdobeStock/Prostock-studio