Pereettevõtted löövad häirekella: sotsiaalmaksete tõus ohustab töökohti

Pereettevõtted löövad häirekella: sotsiaalmaksete tõus ohustab töökohti

Saksamaa südames keevad asjad: sotsiaalmaksete tõus tekitab muret nii ettevõtete juhtide kui ka töötajate seas. Saabuma võib uus finantsprobleemide ajastu, mis sunnib ettevõtteid oma strateegiaid ümber mõtlema ja potentsiaalselt vähendama. Murettekitavad prognoosid näitavad, et sotsiaalkindlustusmaksed võivad 2035. aastaks hüppeliselt tõusta ja see on ajendanud paljusid reageerima.

Frankfurter Allgemeine Zeitungi raportist selgub, et alates 2025. aastast peaksid sotsiaalkindlustusmaksed tõusma üle 42 protsendi brutopalgast. Mure on, et lähiaastatel võib see määr ulatuda isegi 44 protsendini. Ka DAK-Gesundheiti tellimusel tehtud IGES Instituudi lühiuuring hoiatab, et halvimal juhul võivad panused 2035. aastaks olla isegi üle 51 protsendi. See areng käib käsikäes demograafiliste muutuste ja kavandatavate reformidega.

Süütav kiri föderaalvalitsusele

Valitsuse survestamiseks pöördus foorikoalitsiooni juhtkonna poole arvukate ettevõtete lobiorganisatsioon “Pereettevõtjad. President Marie-Christine Ostermann väljendab poliitilistele raskekaallastele Olaf Scholzile, Robert Habeckile ja Christian Lindnerile adresseeritud sütitavas kirjas tungivat vajadust hädaolukorra kontseptsiooni järele. Ta rõhutab, et kiiremas korras on vaja naasta täiendavate palgakulude 40-protsendilise koormuse tasemele.

Kirjas tuuakse isegi välja, et ettevõtete praegust koormuspiirangut peetakse “oluliselt ületatuks”. Ostermann kirjeldab probleeme, mis ettevõtetel kasvavate kulude tõttu on. Ainuüksi 2022. aastal maksid ettevõtted sotsiaalkindlustusmakseid üle 620 miljardi euro. Arvutuse kohaselt suurendaks osamakse määra tõstmine ühe protsendipunkti võrra makseid veel 18 miljardi euro võrra ja suurendaks tohutult rahalist koormust.

Riskid majandusele

Olukord on tõsine. Ostermann hoiatab, et jätkuv majandusnõrkus ei ohusta mitte ainult sotsiaalprojektideks, kliimakaitsemeetmeteks või infrastruktuuri remondiks vajalikku raha, vaid kiirendab ka Saksamaa deindustrialiseerumist. Saksa Majandusinstituut avastas selle kevadel ja räägib murettekitavast netoväljavoolust tööstuses. 2023. aastal registreeriti netoväljavool 94 miljardit eurot, mis on murettekitav trend, mis on jätkunud ka varasematel aastatel, 2021. aastal 100 miljardit ja 2022. aastal 125 miljardit eurot.

Lisaks majandusolukorrale teeb muret ka oskustööliste nappus. Tulekahjukirjas rõhutatakse, et foorivalitsus teeb tööjõukulude tõusuga olukorda ainult hullemaks. Eriti hästi koolitatud töötajad võivad lahkuda, mis süvendab paljude ettevõtete personaliprobleeme veelgi. Ostermann hoiatas langusspiraali eest: "Need, kes siia jäävad, püüavad oma kahanevat netopalka kompenseerida illegaalse tööga."

Tagajärjed on märkimisväärsed. Varitsemas on sotsiaalkindlustussüsteemide potentsiaalne "finantskrahh", mis võib eriti mõjutada beebibuumi põlvkonda, kui nad pensionile lähevad. Kvalifitseeritud tööjõu nappus ähvardab muutuda tõsiseks ohuks keskmise suurusega ettevõtete tulevikule, millest paljud on valitsusele juba pettumust valmistanud.

Pilk tulevikku

Käimasolevad arutelud sotsiaalkindlustusmaksete suurendamise üle loovad pildi murettekitavast ebakindlusest Saksamaa majanduses. Ettevõtted on muutuva maastikuga kohanemiseks tohutu surve all. Saab näha, kas valitsus suudab tegeleda ettevõtjate muredega ja leida lahenduse, mis tagab nii sotsiaalse sidususe kui ka majandusliku stabiilsuse. Ümbermõtlemine on enam kui vajalik, kui Saksamaa soovib säilitada oma konkurentsivõimet globaalses kontekstis ja kindlustada kodumaise majanduse tulevikku.

Saksamaal on sotsiaalkindlustussüsteemide küsimus märkimisväärse tähtsusega. Liitvabariigi sotsiaalkindlustussüsteemid – sealhulgas pension, tervishoid, hooldusravi ja õnnetusjuhtumikindlustus – on loodud selliselt, et need kaitsevad elanikkonda sotsiaalsete riskide eest. Neid süsteeme rahastati peamiselt töötajate ja tööandjate sissemaksetest. Sotsiaalkindlustusmaksete jätkuv tõus tekitab aga küsimusi nende mudelite jätkusuutlikkuse kohta, eriti arvestades Saksamaad mõjutavaid demograafilisi muutusi.

Keskne probleem on demograafilised muutused: Saksamaa elanikkond vananeb ja tööealiste inimeste arv väheneb. Föderaalse statistikaameti prognooside kohaselt võib üle 67-aastaste inimeste osakaal kasvada 2035. aastaks ligikaudu 24%-ni. See areng toob kaasa suurema surve sotsiaalsüsteemidele, kuna vähem hõivatuid maksab pensionikindlustusse, samal ajal kui pensionisaajate arv kasvab. Ettevõtetel, eriti keskmise suurusega ettevõtetel, on noorte ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide meelitamine ja hoidmine muutumas üha keerulisemaks.

Tagajärjed ettevõtte maastikule

Perefirmade omanike mure peegeldub ka suuremates majandusnäitajates. VKEde Uurimise Instituudi (IfM) küsitluses väitis 52% küsitletud ettevõtetest, et neil tekiks lähiaastatel seoses sotsiaalkindlustusmaksete suurenemisega tõsiseid küsimusi oma olemasolu kohta. Väljakutsete vastu võitlemiseks on paljud ettevõtted juba võtnud meetmeid, näiteks kulude vähendamise strateegiate ülevaatamist või tööprotsesside optimeerimist.

Konkreetne mõju ettevõtete maastikule kajastub ka investeerimisotsustes. ZEW – Leibnizi Euroopa Majandusuuringute Keskuse – uuring näitas, et üle 40% Saksamaa ettevõtetest on sotsiaalkindlustusmaksetega seotud ebakindlate tingimuste tõttu oma investeeringuid vähendanud. See ebakindlus ei puuduta ainult uusi projekte, vaid ka olemasolevaid ettevõtteid, kes otsustavad täiendava koormuse kartuses vähem investeerida uuendustesse või personali.

Muutused sissemaksete struktuurides

Võimalik poliitiline vastus sellele arengule võiks olla sissemaksesüsteemide reformimine. Viimastel aastatel on olnud mitmeid arutelusid sotsiaalkindlustusmaksete struktuuri ning nende jaotuse üle töötajate ja tööandjate vahel. Mõned eksperdid soovitavad kehtestada erapensioni suurendamise toetamine täiendusena kohustuslikele pensionidele, et leevendada sotsiaalkindlustusfondidele avalduvat survet. Juba on tehtud mitmesuguseid algatusi, mille eesmärk on julgustada kodanikke pensionipõlveks rohkem koguma.

Samuti uuritakse, mil määral aitaks paindlikum sissemaksete hindamissüsteem tööandjaid vastu võtta. See võib pakkuda olulist leevendust, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mitte ainult olemasolevate töökohtade kindlustamiseks, vaid ka uute töökohtade loomiseks.