Tervisesüsteem piiril: kes päästab Saksamaa tervishoiu?

Praeguses Saksamaa tervishoiusüsteemi rahastamise analüüsis uurib tervishoiuökonomist prof dr Thomas Kolb kohustusliku ravikindlustuse (GKV) väljakutseid ja vajalikke reforme. 2024. aasta kohustusliku ravikindlustuse kulutused ulatuvad Kolbi sõnul ligikaudu 327 miljardi euroni, millest kolmandik läheb statsionaarsele ravile. Kolmandik kulub ambulatoorsetele meditsiiniteenustele ja retseptiravimitele. Tervishoiu kogukulud koos eraravikindlustuse (PKV) ja isiklike sissemaksetega on ligikaudu 500 miljardit eurot aastas, mis moodustab 13% sisemajanduse koguproduktist. Kolb arutles ka vajaduse üle hoida silma peal sotsiaalkindlustusmaksetel, et mitte koormata tulevasi palgakulusid.

Oma sõnavõttude raames soovitas Kolb muuhulgas liita eraravikindlustus kohustuslikku ravikindlustusse ning võtta ravikindlustusmaksete hindamisalusesse ka muud tululiigid. Kaaluda tuleks ka pereliikmete tasuta kaaskindlustuse osalist muutmist. Kavandatav esmatasandi arstide süsteem võiks aidata kaasa patsientide paremale haldamisele ja süsteemi suuremale läbipaistvusele. Läbipaistvuse loomise vahendina peeti suuremat omaosalustasu, kuid patsiendikviitungi kasutuselevõtt ebaõnnestus kindlustatute vähese huvi tõttu. Kolb oli kriitiline ka liigsete bürokraatlike dokumentatsiooninõuete suhtes.

Tervishoiusüsteemi rahastamine ja kulutused

GKV rahastamisstruktuur näitab, et 2022. aastal läks umbes 53% tervishoiukuludest kohustuslikule ravikindlustusele. Sotsiaalkindlustusandjad katsid üle kahe kolmandiku kuludest, eraravikindlustus aga vaid 7,7%. GKV enda kulutused olid 2022. aastal ligi 289 miljardit eurot, millest suurimad kulud olid haiglaravi (32,1%), ravimivarustuse (17,8%) ja ambulatoorse ravi (16,8%) valdkondades. GKV-d rahastatakse kindlustatute ja tööandjate võrdsete sissemaksetega, mille üldine sissemakse määr on 14,6% töötamise brutotulust ja keskmine lisamakse 2024. aastal 1,7%.

Lisaks kehtib alates 2004. aastast föderaalne toetus kohustuslikule ravikindlustusele, milleks määrati 2017. aastal 14,5 miljardit eurot aastas. Täiendavad maksed GKV teenuste eest moodustavad 10% kuludest, ulatudes minimaalselt 5 eurost kuni maksimaalselt 10 euroni teenuse kohta. 2022. aastal oli lisatasudest vabastatud 276 000 kindlustatut, sealhulgas 4,38 miljonit krooniliselt haiget. Kui eraravikindlustus (PKV) põhineb individuaalsetel riskiteguritel, siis selle kindlustusmaksed kasvavad vanuse kasvades, sõltumata sissetulekutasemest. Poliitilised vaidlused GKV ja PKV ümber keerlevad peamiselt subjektiivse õigluse puudujäägi ümber, samal ajal kui arutatakse ettepanekuid kodanike kindlustuse kohta selle ebaõigluse parandamiseks.