Kriiside valdamine: nii tugevdab meie vaimne immuunsüsteem meie psüühikat!

Psühholoogiline stress kasvab tänapäeva ühiskonnas, mis toob kaasa üha rohkem haigusjuhtumeid. Seda arutleb neuroloogiaprofessor Volker Busch. Ta selgitab, et igapäevast infotulva, mis sisaldab nii positiivseid kui ka negatiivseid uudiseid, tuleb aktiivselt töödelda.

Busch rõhutab, et kuigi inimesed on põhimõtteliselt vastupidavad, võivad nad liiga paljude negatiivsete mõjude kokkulangemisel üle jõu käia. Need pinged hõlmavad isiklikke aspekte, nagu vaidlused suhetes või tööstress, aga ka maiseid mõjusid, nagu inflatsioon või sõda Euroopas. Buschi sõnul on nende tegurite koosmõju praegu kõrge ja koormab oluliselt inimeste psüühikat.

Vaimse kaitse mehhanism

Psühholoogilise heaolu kontekstis räägib Busch "vaimsest immuunsüsteemist", mis toimib kaitsemehhanismina psühholoogilise stressi vastu. Ta toob näiteid: Trammi negatiivset kommentaari märgatakse vaid põgusalt ja töödeldakse kiiresti, samas kui tuttava surm vallandab kurbuse, kuid see aja jooksul väheneb. See vaimne immuunsüsteem aitab inimestel psühholoogilisest stressist üle saada ja võib lõpuks viia isikliku kasvuni.

Vaimne immuunsüsteem toimib sarnaselt füüsilisele immuunsüsteemile, tugevdades psühholoogilist vastupidavust. Buschi sõnul võivad väljakutsed ja kriisid viia inimeste rahulikumaks ja tugevamaks muutumiseni.

Psühholoogilise stressi mõju ei tohiks alahinnata. Põhjalike uurimistulemuste kohaselt võib psühholoogiline stress mõjutada vaimset, emotsionaalset ja füüsilist heaolu. Psüühikat koormavad välised riskitegurid nõrgendavad vaimset immuunsüsteemi ning suurendavad vastuvõtlikkust stressile ja vaimuhaigustele, nagu on selgitatud Resilience Academy kodulehel.

Vaimse tervise riskifaktorid

Töökohal põhjustavad sagedased stressitegurid nagu müra, ajasurve ja pidev kättesaadavus stressi, väsimust, keskendumisvõime puudumist ja ärrituvust. Pikaajaline ülepinge võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, sest stress, mis algselt toimib keha kaitsemehhanismina, võib avaldada nii aktiveerivat (eustress) kui ka negatiivset (distress) mõju. Sobimatu töökoormus tekib siis, kui töö nõuded ei vasta olemasolevatele ressurssidele.

Psühholoogilise stressi vähendamiseks töökohal peavad vastutuse võtma nii tööandjad kui ka üksikisikud. Sellised meetmed nagu tööandjate riskihinnangud ja vastupanuvõime tugevdamine üksikisiku tasandil on siin üliolulised. Vastupidavus, mida defineeritakse kui sisemist jõudu stressiga toimetulekuks, peetakse üha enam oluliseks elemendiks. Vastupidavusekspert Sebastian Mauritz rõhutab selle teema asjakohasust oma töös.