Vaimne tervis töökohal: strateegiad ettevõtetele!

20. märtsil 2025 meenutab maailm traagilist aastapäeva Germanwingsi tragöödiast, mis juhtus 24. märtsil 2015. Selles õnnetuses kukkus Alpides alla Airbus, mille tagajärjel hukkusid kõik 150 pardal olnud inimest. Haufe sõnul põhjustas õnnetuse kaaspiloodi vaimuhaigus. See sündmus heidab varju arutelule vaimse tervise üle töökohal, mis muutub üha olulisemaks.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatab, et ligikaudu iga neljas inimene maailmas kannatab vaimsete häirete all. Viimase kümne aastaga on Techniker Krankenkasse andmetel töötajate vaimuhaigused sagenenud umbes 35 protsenti. Eriti ohustatud on kriitilise infrastruktuuri ettevõtted, nagu energia-, transpordi- ja tervishoiusektor. Ajalooline näide on Tšernobõli tuumaavarii 1986. aastal, kus stress ja ülekoormus viisid ohutusprotokollide tõsise rikkumiseni.

Ennetusmeetmed

Selliste tragöödiate kordumise vältimiseks on lennufirmad võtnud kasutusele struktuurimeetmed. Sellest hoolimata on ennetusmeetmete rakendamine hädavajalik. Wissen rõhutab, et vaimse tervise säilitamine ja edendamine kaasaegses töömaailmas on nii eetiliselt kui ka majanduslikult mõttekas. Positiivne psühholoogiline heaolu tõstab tootlikkust, vähendab töölt puudumisi ja suurendab tööga rahulolu.

Tõhus ennetusstrateegia peaks ühendama töötervishoiu edendamise, töötervishoiu ja tööohutuse. Soovitatavad meetmed hõlmavad vaimse tervise edendamise programme, koolitust, teadlikkuse tõstmist ja juurdepääsu psühholoogilisele toele. Uuenduslikud lähenemisviisid hõlmavad vestlusrobotite ja AI-rakenduste kasutamist psühhosotsiaalsete probleemide toetamiseks.

Ettevõtetel soovitatakse tugevdada oma töötajate vastupidavust ja pakkuda töötajate abiprogramme (EAP). Töötingimuste ja töökoormuse regulaarne ülevaatamine on vajalik. Psühholoogilisi riskianalüüse tuleks riskantsetes ettevõtetes teha igal aastal, et psühholoogilisele stressile varakult reageerida.

Oluline on ka tervisliku ettevõttekultuuri edendamine. Tuleks välja töötada hädaolukorra lahendamise plaan, et intsidendi korral kiiresti reageerida, ning töötajaid tuleks teavitada vaimsest tervisest. “HELP” tugikontseptsioon – vaatamine, initsiatiivi võtmine, juhirolli võtmine, eestvedamise vastutuse võtmine, ekspertide kutsumine – moodustab ennetustöös edasise ehituskivi.