Vaimne tervis ja sotsiaalmeedia: fookuses võimalused ja riskid

Vaimne tervis ja sotsiaalmeedia: fookuses võimalused ja riskid

Üha sagedamini leitakse sotsiaalmeedias inimesi, kes räägivad vaimuhaigustest ja püüavad neid selgitada. Platvormid, nagu Instagram ja TikTok, pakuvad nendel teemadel mitmekesist sisu. Oluline on kaaluda nii selle teabe positiivseid külgi kui ka riske.

Psühholoogilise sisu tekkimine sotsiaalmeedias

Psühholoogide ja psühholoogilise suunitlusega võhikute osakaal sotsiaalmeedias on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud. Meediapsühholoog Joachim Schmidti sõnul jagatakse seda teavet sageli kriitikavabalt, mis viib selliste diagnoosideni nagu ADHD või depressioon inimestele, kes ei pruugi selle all kannatada. "See on suur teema," ütleb Schmidt, kes toob välja enesediagnostika ohud, mis paljudel juhtudel võivad olla ebatäpsed või isegi ohtlikud.

Valgustumise positiivne mõju

Vaatamata riskidele on sellel ka positiivne külg. Psühholoog Angelina Hahn rõhutab, et avalik arutelu vaimse tervise üle võib aidata tõsta teadlikkust. Eelkõige tunduvad nooremad põlvkonnad olevat teemale avatumad: „On oluline, et rohkem inimesi räägiks vaimuhaigustest, eriti keskkonnas, mis varem oli tabu,” selgitab Hahn. See võib aidata kannatanutel abi otsida.

Ülevaade vaimuhaiguste keerukusest

Vaimuhaiguste mitmekesisus ärevushäiretest meeleoluhäireteni ilmneb ka sotsiaalmeedias. Saksa Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Seltsi andmetel mõjutab igal aastal umbes 25% Saksamaal elavatest täiskasvanutest vaimuhaigus. Kuid ainult umbes 18,9% kannatanutest otsib professionaalset abi. See võib viidata sellele, et paljud inimesed ei mõista oma haiguse tõsidust või kardavad häbimärgistamist.

Enesediagnoosimise ohud

Saksa Psühholoogide Kutseliit hoiatab, et sotsiaalmeediast tehtud enesediagnoosid ei vasta sageli individuaalsetele vajadustele. Ühingu president Thordis Bethlehem rõhutab, et kriisiolukordades inimestel on raskusi oma tugevuste ja ressursside äratundmisega. Puudujääkidele keskendumine võib muuta teid vastuvõtlikumaks valediagnoosidele ja üldistele nõuannetele, mis ei ole teie olukorrale kohandatud.

Kutse kriitiliseks järelemõtlemiseks

Sotsiaalmeedias leiduv tohutu teabe hulk vaimse tervise kohta nõuab kriitilist analüüsi. Kasutajad peaksid endalt teadlikult küsima, milliste allikatega nad konsulteerivad ja kui hea mainega nad on. See võib olla keeruline, eriti ajal, mil teabe levitamine on sageli kiirem kui selle kontrollimine. Sellegipoolest jääb eesmärk selgeks: läbi hariduse ja arutelu tuleks avada tee, et mõjutatud inimesed leiaksid neile vajaliku abi.