Kui tihti on terve? Teadlased selgitavad väljaheite sagedust

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uuring näitab: roojamise sagedus mõjutab tervist. Teadlased selgitavad, mis on normaalne ja millised on riskid.

Die Studie zeigt: Stuhlgang-Häufigkeit beeinflusst die Gesundheit. Forscher erklären, was normal ist und welche Risiken bestehen.
Uuring näitab: roojamise sagedus mõjutab tervist. Teadlased selgitavad, mis on normaalne ja millised on riskid.

Kui tihti on terve? Teadlased selgitavad väljaheite sagedust

Regulaarne roojamine on midagi enamat kui lihtsalt igapäevane tegevus; sellel on märkimisväärne mõju meie tervisele. USA teadlaste uus uuring heidab valgust sellele, kui tihedalt on roojamise sagedus seotud krooniliste haiguste tekkega.

Seattle'i Süsteemibioloogia Instituudi (ISB) poolt läbi viidud uuringus analüüsiti umbes 1400 täiskasvanu andmeid. Leiti, et ideaalne roojamise sagedus on üks kuni kaks korda päevas. Ajakirjas Cell Reports avaldatud tulemustele viidates rõhutavad teadlased, et harvem kui kord nädalas söömist võib seostada terviseprobleemidega.

Uuringu olulised tulemused

Uuring näitab, et sellised tegurid nagu vanus, sugu ja kehamassiindeks (KMI) on väljaheite sageduse määramisel otsustava tähtsusega. Söömiskäitumine, eriti kiudainete tarbimine, samuti joomiskäitumine ja kehaline aktiivsus mängivad samuti rolli terve soolestiku talitluses. Uuringu juhtiv autor Sean Gibbons kirjeldab väljaheidete sagedust üks või kaks korda päevas kui tervisliku eluviisi ja krooniliste haiguste väiksema riski näitajat.

Huvitaval kombel leiti, et selle sageduseni jõudnud osalejatel oli eriti kõrge kiudaineid kääritavate soolebakterite tase, mis on tuntud oma tervist edendavate omaduste poolest. Seevastu kõhulahtisuse või kõhukinnisusega inimestel oli kõrgem bakterite arv, mida sageli seostati seedetrakti ülaosaga. See on oluline vihje selle kohta, kuidas mikrobiomi seisund ja üldine tervis on seotud.

Kuid tagajärjed ei ole ainult teoreetilised. Eriti kõhukinnisuse korral on näidatud kahjulike ainete kontsentratsiooni suurenemist soolestikus, mis võib potentsiaalselt põhjustada neerukahjustusi. Kõhulahtisuse puhul leiti aga kõrget põletikku veres ja piiranguid maksatalitluses. Need leiud toovad esile kaugeleulatuvad mõjud, mida normaalsest väljaheite sagedusest kõrvalekalded võivad avaldada, ja tõstatavad küsimuse, kuidas peaksime sellistele muutustele reageerima.

Murettekitav seos roojamise ja krooniliste haiguste vahel

Uuring viitab sellele, et ebapiisav väljaheide ei põhjusta mitte ainult ebameeldivaid sümptomeid, vaid on seotud ka tõsiste krooniliste haigustega, nagu neeruhaigus ja isegi dementsus. Teadlased viitavad varasematele uuringutele, mis näitavad, et väljaheite pikaajaline peetus soolestikus soodustab valkude kääritamist ja toksiliste ainete teket. Need toksiinid võivad tungida läbi soolestiku vereringesse, suurendades erinevate haiguste riski. Ülekaalulistel või surve all kannatavatel inimestel soovitatakse jälgida väljaheite sagedust ja vajadusel järgida tervislikku toitumist.

Nende leidude tähtsus ulatub kaugemale individuaalsest heaolust. See käsitleb põhiküsimusi toitumise ja elustiili kohta, mis on tänapäeval väga aktuaalsed. Õigeaegne sekkumine ebaregulaarse roojamise korral võib olla tõsiste terviseprobleemide ennetav meede.

Uuringu tulemused nõuavad tähelepanelikkust; eriti ühiskonnas, mis sageli peegeldab vähe oma keha funktsioone. Tervena püsimiseks on hädavajalik kuulata oma keha signaale ja raskuste ilmnemisel kohe tegutseda. Teaduslikud tõendid näitavad, et väljaheide pole mitte ainult füüsiline vajadus, vaid võib olla ka üldise tervise oluline näitaja.

See uuring aitab tõsta teadlikkust terve mikrobioomi ja regulaarse roojamise tähtsusest. Ühiskond peaks neile probleemidele rohkem tähelepanu pöörama, et võtta ennetavaid meetmeid krooniliste haiguste riskide vastu.

Lisaks roojamise sagedusele mängib üldise tervise hindamisel üliolulist rolli ka väljaheiteproovide kvaliteet. Teadlased on leidnud, et väljaheite tekstuur (konsistents) ja muud tegurid, nagu värv ja lõhn, võivad samuti anda vihjeid inimese tervise kohta. Piisava kiudainesisaldusega tasakaalustatud toitumine võib aidata edendada tervislikku väljaheite kvaliteeti, mis omakorda võib vähendada krooniliste haiguste tekkeriski. Saksamaa Toitumismeditsiini Seltsi küsitluse kohaselt ei tarbi enamik inimesi igapäevaelus piisavalt kiudaineid, mis võib avaldada negatiivset mõju nende seedetrakti tervisele.

Viimastel aastatel on suurenenud teadlikkus tervisliku toitumise tähtsusest ja selle seostest soolestiku tervisega. Eksperdid soovitavad lisada oma igapäevasesse dieeti rohkem puuvilju, köögivilju, täisteratooteid ja kaunvilju. Need kõik on kiudainerikkad toidud, mis toetavad tervet soolefloorat. Robert Kochi Instituudi uuring näitas, et Saksamaa elanikkond tarbib soovitatud 30 grammi kiudaineid päevas vähe, mis võib põhjustada seedeprobleemide ja krooniliste haiguste sagenemist.

Sotsiaalsed muutused, nagu kirglik elustiil, võivad samuti mõjutada söömiskäitumist. Paljud inimesed kipuvad tarbima ebatervislikke suupisteid ja kiirtoitu, milles on vähe kiudaineid. Sellel on otsene mõju roojamise sagedusele ja kvaliteedile. Tervisekampaaniate eesmärk on tõsta teadlikkust nendest seostest ja edendada paremat toitumisalast teadlikkust.

Lisaks mainitud Sean Gibbonsi uuringule on läbi viidud mitmeid teisi kliinilisi uuringuid, mis uurivad mikrobioomi rolli soolestikus. Ajakirjas Nature avaldatud publikatsioon viitab sellele, et mikrobioom ei mõjuta mitte ainult seedimist, vaid on seotud ka erinevate füüsiliste ja vaimsete haigustega. On tõendeid selle kohta, et düsbiootiline mikrobiota, st soolestiku mikroobide tasakaalustamatus, on seotud rasvumise, suhkurtõve ja psüühikahäirete tekkega.

Tervisliku mikrobioomi tervisega seotud kasu käsitlevad uuringud näitavad, et prebiootikumid ja probiootikumid võivad aidata stabiliseerida mikrobiotat ja seega edendada üldist tervist. Tasakaalustatud toitumine jääb soovitud tulemuste saavutamise võtmeks. Toitumise, mikrobioomi ja tervise keerukate seoste mõistmine muutub üha olulisemaks ning võib tulevikus tuua kaasa uusi lähenemisviise haiguste ennetamisel ja ravimisel.