Lünkad järelevalves ohustavad Euroopa lapsi ägeda lõtv müeliidi tekkeks

Lünkad järelevalves ohustavad Euroopa lapsi ägeda lõtv müeliidi tekkeks

Uus Euroopa uuring näitab, et äge lõtv müeliit, poliomüeliit, mis mõjutab ebanormaalseid lapsi, libiseb läbi riikliku järelevalve, nagu ka viiruspuhangud haigusjuhtumite korral.

Hiljuti ajakirjas avaldatud uuringusEuroseireSuur teadlaste meeskond erinevatest institutsioonidest üle Euroopa uuris ägeda lõdva müeliidi (AFM) esinemissagedust, põhjuseid ja riiklikke seirestrateegiaid Euroopa riikides aastatel 2016–2023.

taustal

AFM-il on tavaliselt äkiline jäsemete nõrkus, kuid see võib mõjutada ka võimet neelata, rääkida või liigutada silmi, muutes mõjutatud lastel raskeks igapäevaste toimingute tegemise.

Kujutage ette, et teie laps kaotab ootamatult võime oma käsi või jalgu liigutada. See hirmutav reaalsus on ägeda lõtva müeliidi (AFM) iseloomulik tunnus – haruldane, kuid tõsine neuroloogiline seisund, mis mõjutab peamiselt alla 10-aastaste laste seljaaju. Selle sümptomid jäljendavad lastehalvatuse sümptomeid, kuigi seda põhjustavad teised viirused. I

Viimastel aastatel on AFM-i juhtude järsud tõusud langenud kokku enteroviiruse D68 (EV-D68) puhangutega, mis on tekitanud muret võimaliku seose pärast. Vaatamata halvatuse ja pikaajalise puude ohule kasutatakse AFM-i Euroopas laialdaselt. Selle mõju mõistmiseks ja valmisoleku parandamiseks on vaja paremat seiret. AFM-i täpseid käivitajaid, looduslugu ja mehhanisme uuritakse endiselt. Kiiresti on vaja täiendavaid uuringuid, et täpselt määrata AFM-i tegelik esinemissagedus, selgitada selle viiruse vallandajaid ja töötada välja tõhusad seiresüsteemid, mis toetavad õigeaegset diagnoosimist, ravi ja haiguspuhangule reageerimist.

Uuringu kohta

Juhtuuring jagati Euroopa mitte-polioenteroviiruse võrgustiku (ENPEN) liikmetele, kuhu kuuluvad arstid ja laborieksperdid 28 riigist. Nendel ekspertidel paluti kirjeldada, kuidas AFM-i jälgiti nende riigis aastatel 2016–2023. Uuring hõlmas küsimusi seirestrateegiate, muutuste kohta alates 2016. aasta juhtumist, viroloogilise testimise eest vastutavatest asutustest ja iga-aastastest haigusjuhtude numbritest, sealhulgas EV-D68 kinnitatud juhtumite numbritest.

Osalejatel paluti ka välja selgitada, kas andmed pärinevad riiklikult või piirkondlikult. Kuigi uuringus ei nõutud otseseid arve ägeda lõdva halvatuse (AFP), äkilise jäsemete nõrkusega kaasneva sündroomi kohta, on mõned riigid need arvud vabatahtlikult teatanud. Teavet viroloogilise testimise tüübi kohta ei kogutud süstemaatiliselt, kuid vastajad jagasid seda aeg-ajalt.

Vastused saadi 22 asutusest 16 riigis ja 18 asutust said esitada AFM-i juhtumite andmeid. Juhtumite arv, sealhulgas kinnitatud EV-D68 nakkusega, koostati iga aasta kohta aastatel 2016–2023. Eesmärgiks oli hinnata haigestumusmustreid ja tuvastada lünki seiresüsteemides kogu Euroopas, samuti uurida ajalist seost EV-D68 ringluse ja AFM-i tippude vahel.

Uuringu tulemused

AFM-i eristamine teistest neuroloogilistest haigustest, nagu põikmüeliit ja Guillain-Barré sündroom, nõuab sageli MRI-kuvamist ja tserebrospinaalvedeliku testimist põletikunähtude suhtes.

Uuringus leiti aastatel 2016–2023 130 kinnitatud AFM-i juhtumit 15 Euroopa riigis. Enamik juhtudest, kokku 91 ehk 70%, koondati 2016., 2018. ja 2022. aastasse, mis on teadaolevalt suurendanud EV-D68 tiraaži. Kokku 130 juhtumist kinnitati EV-D68 positiivseks 48 (37%).

Ainult Norra haldas spetsiaalselt AFM-ile pühendatud struktureeritud seiresüsteemi. Seevastu kaheksa riiki (Austria, Belgia, Poola, Hispaania, Itaalia, Norra, Šveits ja Torkiye) kasutasid endiselt AFP pärandseireprogramme, mis loodi algselt poliomüeliidi jälgimiseks. Need süsteemid keskenduvad siiski peamiselt polioviiruse välistamisele ega sisaldanud tavaliselt selliste põhjuste nagu EV-D68 järeluuringuid. Norras on alates 2014. aastast võetud regulaarselt hingamisteede proove AFP juhtudest, mis võimaldab viirust täpsemalt tuvastada.

Üldiselt on järelevalve lähenemisviisid olnud ebajärjekindlad. 16 riigist 12-s viidi kahtlustatava AFM-i testimine läbi kohapeal, samas kui neli riiki tuginesid riiklikele suunamiskeskustele. Mõned osalejad tuginesid oma vastustes pigem isiklikele kogemustele või piirkondlikele andmetele kui riiklikele registritele, mis piiras usaldusväärsust veelgi.

Nelja riigi, nimelt Hispaania, Poola, Norra ja Šveitsi andmed sisaldasid ka AFP loendusi kokku 751 juhtumit. Need numbrid ei olnud aga alati korrelatsioonis teatatud AFM-i numbritega, mis viitab sellele, et AFP jälgimisest üksi ei piisa AFM-i täpseks jälgimiseks. See võib kajastada, et enamik AFP juhtumeid on tingitud muudest seisunditest, nagu Guillain-Barré sündroom või AFM-i võimaliku aladiagnoosimise või vale klassifitseerimise tõttu, eriti rutiinse viirustesti puudumisel.

AFM-i juhtumite kolm tippaastat (2016, 2018 ja 2022) ühtisid ülemaailmsete mustritega, eriti Ameerika Ühendriikides (USA), kus haiguste tõrje ja ennetamise keskused (CDC) haldavad spetsiaalset AFM-i seiresüsteemi. Euroopa ja USA tippude ühtsus toetab ajalist seost EV-D68 ja AFM-i osariikide vahel. Sarnase struktureeritud kliinilise seiresüsteemi puudumine enamikus Euroopas tähendab aga seda, et paljud juhtumid jäävad tõenäoliselt avastamata või teatamata.

Jääb ebaselgeks, kas teatatud AFM-i juhtude suurenemine kõrge EV-D68 tsirkulatsiooni perioodidel on tingitud esinemissageduse tegelikest tipptasemetest või suurenenud kliinilisest teadlikkusest ja aruandlusest.

Järeldused

Kokkuvõttes toob see uuring esile märkimisväärsed lüngad AFM-i jälgimisel kogu Euroopas. Ainult Norra on rakendanud riikliku seiresüsteemi, mis keskendub sellele puuet tekitavale neuroloogilisele haigusele. Avastus, et 70% teatatud juhtudest esines teadaolevatel EV-D68 puhangu aastatel, tugevdab ajalist seost viiruse ja haiguse tippude vahel. Siiski on ebajärjekindel andmete kogumine ja rutiinse testimise puudumine tõenäoliselt suurem. Avastamise ja valmisoleku parandamiseks töötatakse välja Euroopa AFM-hoidla. Selle jagatud võrgustiku eesmärk on standardiseerida aruandlust, suurendada teadlikkust ja lõpuks vähendada selle haruldase, kuid potentsiaalselt laastava laste haigusega kaasnevat koormust.

Allikad: