Faktiline häire

Faktiline häire

ülevaadet

Tegelik häire on tõsine vaimne häire, mille puhul keegi petab teisi, näides haigena, tahtlikult haigestudes või ennast kahjustades. Tegelik häire võib tekkida ka siis, kui pereliikmed või hooldajad kujutavad teisi, näiteks lapsi, valesti haigetena, vigastatutena või puudega.

Faktilised häire sümptomid võivad ulatuda kergest (sümptomite kerge liialdus) kuni rasketeni (varem nimetati seda Munchauseni sündroomiks). Isik võib välja mõelda sümptomeid või isegi manipuleerida meditsiiniliste testidega, et veenda teisi, et ravi, näiteks: B. on vaja kõrge riskiga operatsiooni.

Faktihäire ei ole sama, mis meditsiiniliste probleemide väljamõtlemine praktiliseks kasutamiseks, näiteks: B. töölt lahkumine või kohtuvaidluse võitmine. Kuigi võltshäirega inimesed teavad, et nad põhjustavad oma sümptomeid või haigusi, ei pruugi nad mõista oma käitumise põhjuseid ega mõista, et neil on probleem.

Tegelikke häireid on raske ära tunda ja neid on raske ravida. Meditsiiniline ja psühhiaatriline abi on aga ülioluline, et vältida tõsiseid vigastusi ja isegi surma, mille põhjustab sellele häirele tüüpiline enesevigastus.

Sümptomid

Faktilised häire sümptomid hõlmavad haiguse või vigastuse jäljendamist või tekitamist või sümptomite või kahjustuste liialdamist teiste petmiseks. Selle häirega inimesed näevad palju vaeva, et oma pettust varjata, mistõttu võib olla raske ära tunda, et nende sümptomid on tegelikult osa tõsisest vaimsest häirest. Nad jätkavad petmist isegi ilma nähtavat kasu või tasu saamata või kui nad puutuvad kokku objektiivsete tõenditega, mis nende väiteid ei toeta.

Tegeliku häire tunnused ja sümptomid võivad hõlmata järgmist:

Nutikad ja kaalukad meditsiinilised või psühholoogilised probleemid

• Umfangreiches Wissen über medizinische Begriffe und Krankheiten
• Vage oder widersprüchliche Symptome
• Bedingungen, die sich ohne ersichtlichen Grund verschlechtern
• Zustände, die nicht wie erwartet auf Standardtherapien ansprechen
• Sich von vielen verschiedenen Ärzten oder Krankenhäusern behandeln lassen, wozu auch die Verwendung eines falschen Namens gehören kann
• Abneigung, Ärzten zu erlauben, mit Familie oder Freunden oder anderen medizinischen Fachkräften zu sprechen
• Häufige Krankenhausaufenthalte
• Bereitschaft zu häufigen Tests oder riskanten Operationen
• Viele OP-Narben oder Hinweise auf zahlreiche Eingriffe
• Wenig Besuch im Krankenhaus
• Streit mit Ärzten und Personal

Teisele peale pandud faktihäire

Teisele pealesunnitud võltshäire (varem nimetati seda volikirja järgi Münchauseni sündroomiks) tekib siis, kui keegi väidab vääralt, et teisel inimesel on füüsilised või psühholoogilised haiguse tunnused või sümptomid või ta põhjustab teisele inimesele vigastusi või haigusi eesmärgiga teisi petta.

Selle häirega inimesed kujutavad teist inimest haigena, vigastatuna või düsfunktsionaalsena ning väidavad, et on vaja arstiabi. Tavaliselt tähendab see, et vanem kahjustab last. Selline väärkohtlemise vorm võib seada lapsele tõsise vigastuse või tarbetu arstiabi ohu.

Kuidas võltshäirega inimesed võltsivad haigust

Kuna võltshäirega inimesed saavad sümptomite ja haiguste teesklemise või endale tõeliste vigastuste tekitamise eksperdid, võib tervishoiutöötajatel ja lähedastel olla raske kindlaks teha, kas haigused on tõelised või mitte.

Tegeliku häirega inimesed leiutavad sümptomeid või põhjustavad haigusi mitmel viisil, näiteks:

• Übertreibung bestehender Symptome. Selbst wenn ein tatsächlicher medizinischer oder psychischer Zustand vorliegt, können sie die Symptome übertreiben, um kränker oder beeinträchtigter zu erscheinen, als es der Fall ist.
• Geschichten erfinden. Sie können Angehörigen, Angehörigen der Gesundheitsberufe oder Selbsthilfegruppen eine falsche Krankengeschichte geben, indem sie beispielsweise behaupten, Krebs oder AIDS gehabt zu haben. Oder sie können Krankenakten fälschen, um auf eine Krankheit hinzuweisen.
• Vorgetäuschte Symptome. Sie können Symptome wie Bauchschmerzen, Krampfanfälle oder Ohnmacht vortäuschen.
• Selbstverletzung verursachen. Sie können sich zum Beispiel krank machen, indem sie sich Bakterien, Milch, Benzin oder Kot injizieren. Sie können sich verletzen, schneiden oder verbrennen. Sie können Medikamente wie Blutverdünner oder Medikamente gegen Diabetes einnehmen, um Krankheiten vorzutäuschen. Sie können auch die Wundheilung beeinträchtigen, wie z. B. das Wiedereröffnen oder Infizieren von Schnitten.
• Manipulation. Sie können medizinische Instrumente manipulieren, um die Ergebnisse zu verfälschen, wie z. B. das Aufheizen von Thermometern. Oder sie können Labortests manipulieren, indem sie beispielsweise ihre Urinproben mit Blut oder anderen Substanzen kontaminieren.

Millal arsti juurde minna?

Tegeliku häirega inimesed võivad olla teadlikud vigastuste või isegi surmaohust enesevigastamise või otsitava ravi tagajärjel, kuid nad ei suuda oma käitumist kontrollida ja tõenäoliselt ei otsi nad abi. Isegi kui nad puutuvad kokku objektiivsete tõenditega, näiteks videokassetiga, et nad on oma haiguse põhjustajad, eitavad nad seda sageli ja keelduvad psühhiaatrilisest abist.

Kui arvate, et lähedane liialdab või teeskleb terviseprobleeme, võib olla kasulik proovida oma muredest leebet vestlust. Püüdke vältida viha, hinnanguid või vastasseisu. Samuti proovige tugevdada ja julgustada tervislikumaid ja produktiivsemaid tegevusi, mitte keskenduda ebafunktsionaalsetele uskumustele ja käitumisele. Paku tuge ja hooldust ning võimalusel aita ravi leida.

Kui teie lähedane vigastab ennast või proovib enesetappu, helistage hädaabinumbril või viige ta viivitamatult kiirabisse, kui see on ohutu.

Põhjused

Tegeliku häire põhjus pole teada. Häire võib aga olla põhjustatud psühholoogiliste tegurite ja stressirohke elukogemuse koosmõjust.

Riskitegurid

Mitmed tegurid võivad suurendada võltshäire tekkimise riski, sealhulgas:

• Kindheitstrauma, wie emotionaler, körperlicher oder sexueller Missbrauch
• Eine schwere Krankheit in der Kindheit
• Verlust eines geliebten Menschen durch Tod, Krankheit oder Verlassenheit
• Vergangene Erfahrungen während einer Zeit der Krankheit und die damit verbundene Aufmerksamkeit
• Ein schlechtes Identitätsgefühl oder Selbstwertgefühl
• Persönlichkeitsstörung
• Depression
• Wunsch, mit Ärzten oder medizinischen Zentren verbunden zu sein
• Arbeite im Gesundheitsbereich

Faktilisi häireid peetakse haruldaseks, kuid pole teada, kui paljudel inimestel see häire on. Mõned inimesed kasutavad tuvastamise vältimiseks võltsnimesid, mõned külastavad paljusid erinevaid haiglaid ja arste ning mõnda neist ei tuvastata kunagi – see kõik raskendab usaldusväärse hinnangu saamist.

Tüsistused

Tegeliku häirega inimesed on valmis riskima oma eluga, et neid haigeks peetaks. Sageli on neil ka muid psühholoogilisi häireid. Selle tulemusena seisavad nad silmitsi paljude võimalike tüsistustega, sealhulgas:

• Verletzung oder Tod durch selbstverschuldete Erkrankungen
• Schwere Gesundheitsprobleme durch Infektionen oder unnötige Operationen oder andere Eingriffe
• Verlust von Organen oder Gliedmaßen durch unnötige Operationen
• Missbrauch von Alkohol oder anderen Substanzen
• Erhebliche Probleme im täglichen Leben, in Beziehungen und bei der Arbeit
• Missbrauch, wenn das Verhalten einem anderen zugefügt wird

ennetamine

Kuna fiktiivse häire põhjus on teadmata, ei ole praegu teada, kuidas seda vältida. Tegeliku häire varajane avastamine ja ravi võib aidata vältida tarbetuid ja potentsiaalselt ohtlikke teste ja ravimeetodeid.

Allikad:

1. Faktische Störung. In: Diagnostisches und Statistisches Handbuch Psychischer Störungen DSM-5. 5. Aufl. Arlington, Virginia: American Psychiatric Association; 2013. http://www.psychiatryonline.org. Abgerufen am 31. Januar 2017.
2. Faktische Störung, die dem Selbst auferlegt wird. Merck Manual Professional-Version. http://www.merckmanuals.com/professional/psychiatric-disorders/somatic-symptom-and-related-disorders/factitious-disorder-imposed-on-self. Abgerufen am 31. Januar 2017.
3. Yates GP, et al. Faktische Störung: Eine systematische Überprüfung von 455 Fällen in der Fachliteratur. Allgemeine Krankenhauspsychiatrie. 2016;41:20.
4. Irwin MR, et al. Faktische Störung, die dem Selbst auferlegt wird (Münchhausen-Syndrom). http://www.uptodate.com/home. Zugegriffen am 31. Januar 2107.
5. Ferri FF. Faktische Störung (einschließlich Münchhausen-Syndrom). In: Ferri’s Clinical Advisor 2017. Philadelphia, Pa.: Elsevier; 2017. http://www.clinicalkey.com. Abgerufen am 31. Januar 2017.
6. Marx JA, et al., Hrsg. Faktische Störungen und Simulation. In: Rosens Notfallmedizin: Konzepte und klinische Praxis. 8. Aufl. Philadelphia, Pennsylvania: Saunders Elsevier; 2014. http://www.clinicalkey.com. Abgerufen am 31. Januar 2017.
7. Kahn A, et al. Faktische Störung bei Morbus Crohn: Wiederkehrende Panzytopenie, verursacht durch heimliche Einnahme von 6-Mercaptopurin. Fallberichte in der Gastroenterologie. 2015;9:137.
8. Jones TW, et al. Faktische Störung-durch-Stellvertreter, die fötale Wachstumsbeschränkung simuliert. Geburtshilfe und Gynäkologie. 2015;125:732.
9. Burton MC, et al. Münchhausen-Syndrom durch erwachsenen Proxy: Eine Überprüfung der Literatur. Zeitschrift für Krankenhausmedizin. 2015;10:32.
10. Sawchuk CN (Expertenmeinung). Mayo Clinic, Rochester, Minnesota, 28. Februar 2017.