Lehmapiimaallergiaga noorukite piimatarbimine on võrreldav oma eakaaslastega

Lehmapiimaallergiaga noorukite piimatarbimine on võrreldav oma eakaaslastega

Hiljuti avaldatud uuringusEuropean Journal of Clinical NutritionSoome teadlased uurisid, kas noorukid, kes põdesid lapsepõlves lehmapiimaallergiat, kuid nüüd talusid lehmapiima, tarbisid jätkuvalt väiksemas koguses piimatooteid kui nende kolleegid, kes ei olnud lapsepõlves lehmapiima suhtes allergilised.

Nad uurisid ka D-vitamiini kontsentratsiooni nendel noorukitel ning võimalikke seoseid lehmapiimaallergia ja kõrguse erinevuste vahel.

taustal

0,5–2,4% Euroopa lastest diagnoositakse imikueas lehmapiimaallergia ja nad peavad järgima piimaeritusdieeti. Kuigi piim on paljudes riikides oluliste toitainete, nagu kaltsiumi, valgu ja joodi, looduslik allikas, on piim rikastatud ka D3-vitamiini või kolekaltsiferooliga.

Vedelad piimatooted ja rasvavõided on Soomes rikastatud D3-vitamiiniga ning laste 25-hüdroksü-D-vitamiini kontsentratsiooni seerumis määrab suuresti piima tarbimine.

Lehmapiimaallergiat seostatakse aga ka Soome laste madalama D-vitamiini tasemega. Kuigi enamik lapsi talub lehmapiima juba kolmeaastaselt, on uuringud näidanud, et mõned on endiselt allergilised ja piima dieedi järgimine selle eemaldamiseks on seotud lühema pikkusega.

Uuringu kohta

Käesolevas uuringus uurisid teadlased, kas lehmapiimaallergia all kannatavate laste dieedi järgimine esimesel kolmel eluaastal vähendas D-vitamiini kontsentratsiooni ja kasvu.

Uuringud on näidanud, et toidueelistused kujunevad lastel üldiselt välja esimese kolme eluaasta jooksul ning lastel, kes järgisid varases lapsepõlves piimaallergia tõttu piimaeritusdieeti, ilmnes nende toitumises väiksem üldine erinevus.

Andmed nende noorukite toitumisharjumuste kohta, kes olid lehmapiima suhtes allergilised ja järgisid lapsepõlves piimaeritusdieeti, on piiratud.

Lisaks on lehmapiimaallergiaga noorukite toitumiseelistuste uurimine oluline, sest noorukieas on arengustaadium, mil indiviid läbib erinevaid üleminekumuutusi, sealhulgas toitumiseelistused.

Et võrrelda toitumiseelistuste ja piimatoodete tarbimist noorukite vahel, kellel oli lapsepõlves lehmapiimaallergia ja ilma selleta, kutsusid teadlased noorukeid, kes olid osalenud eelmises randomiseeritud kontrolluuringus, milles uuriti imikute lehmapiimaallergiat. Nad värbasid ka vanusevahelisi kontrolle, kellel polnud lehmapiimaallergiat.

Toidu sageduse küsimustikke kasutati andmete kogumiseks D-vitamiini allikate kohta dieedis ja juustutarbimises. D-vitamiini allikate küsimustikus hinnati piima kogust, mida tarbiti toidus otse koos teraviljaga jogurti või pudru kujul ning lisati teele või kohvile.

Selles küsimustikus uuriti ka teisi D-vitamiini allikaid toidus, nagu muna- ja munapõhised toidud, liha, linnuliha, kala, toidurasv, rasvavõie ja metsaseened. Ankeete kasutati ka tervisliku toitumise indeksi arvutamisel.

Osalejate antropomeetrilisi muutujaid, nagu pikkus ja kaal, mõõdeti ning üleöö tühja kõhuga kogutud vereproove analüüsiti immunoanalüüside abil, et määrata seerumi 25-hüdroksü-D-vitamiini tase.

Tulemused

Uuringus leiti, et noorukid, kellel oli lapsepõlves lehmapiimaallergia, ei puutunud kokku piima taastoomisega noorukieas ega D-vitamiini vaegusega võrreldes nende kolleegidega, kes ei põdenud imikueas lehmapiimaallergiat.

Lisaks ei täheldatud kahe rühma vahel erinevusi tervisliku toitumise indeksi skoorides. Kui vedelal kujul piimatoodete tarbimine oli Soomes kõigi osalejate jaoks alla soovitatud piiri, siis seerumi D-vitamiini sisaldus ei näidanud puudulikkust.

Uuringus leiti ka, et kehamassiindeksi ja pikkuse standardhälbe hinnangud ei näidanud erinevust noorukite vahel, kes olid lapsepõlves lehmapiima suhtes allergilised, ja nende vahel, kes seda ei teinud.

Neid tulemusi toetasid varasemad uuringud, mis näitasid, et lehmapiimaallergiaga laste üldine kasv jõudis normaalsele tasemele pärast piima eemaldamise dieedi lõpetamist.

Piimatoodete, näiteks piima, keskmine tarbimine ei erinenud oluliselt ka nende noorukite vahel, kellel oli anamneesis lehmapiimaallergia ja kes ei olnud lapsepõlves lehmapiima suhtes allergilised.

Järeldused

Uuring näitas, et imikute lehmapiimaallergia raviks mõeldud piimaeritusdieet ei mõjutanud oluliselt piima ja piimatoodete taaskasutamist noorukieas ega mõjutanud nende D-vitamiini taset ega kasvu.

Lisaks tundusid praegused lehmapiimaallergia ravimeetodid olevat piisavad, et neutraliseerida lehmapiima dieedi ebasoodsaid toiteväärtusi.

Allikad: