Uuringus leitakse erinevaid kardiovaskulaarseid riske, mis on seotud erinevate hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega

Uuringus leitakse erinevaid kardiovaskulaarseid riske, mis on seotud erinevate hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega

Teatud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid on seotud suurema insuldi ja südameinfarkti riskiga, leiab Taanis läbi viidud ulatuslik uuring. BMJTänapäeval tugineb see retseptiandmetele, et anda erinevate toodete kohta täpsemaid hinnanguid kui varasemad uuringud.

Suurimad riskihinnangud olid östrogeeni sisaldavate toodete puhul, eriti tuperõngas ja nahaplaastrid.

Teadlased rõhutavad, et absoluutne risk on endiselt madal, kuid arvestades nende toodete laialdast kasutamist ja nende seisundite tõsidust, peaksid arstid neid võimalikke riske nende väljakirjutamisel arvesse võtma.

Arvatakse, et maailmas kasutab hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid peaaegu 250 miljonit naist. Varasemad uuringud on näidanud isheemilise insuldi ja südameataki riski suurenemist nende kasutamisel, kuid tulemused on olnud ebajärjekindlad.

Puuduvad ka tõendid erinevate hormoonide kombinatsioonide mõju kohta, kuidas neid võetakse (nt pillid, implantaadid, süstid, tuperõngad või nahaplaastrid) ja kui kaua.

Selle teadmiste puudujäägi kõrvaldamiseks jälgisid teadlased enam kui kahe miljoni Taani naise vanuses 15–49 aastat riiklikke retseptide registreid aastatel 1996–2021, et välja selgitada, kas kaasaegsete hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine suurendas esmakordse isheemilise insuldi ja südameataki riski võrreldes mittekasutamisega.

Erinevat tüüpi rasestumisvastased vahendid, mida nad hõlmasid, olid kombineeritud östrogeeni-progn-pillid, tuperõngas, plaaster, ainult progestiini sisaldavad pillid, emakasisesed vahendid, subkutaansed implantaadid ja intramuskulaarsed süstid.

Naised jäeti välja, kui neil oli anamneesis verehüübed, vähk, maksahaigus, neeruhaigus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, endometrioos või viljatusravi, nad kasutasid psühhiaatrilisi ravimeid, hormoonravi või kui neil oli hüsterektoomia.

Registreeriti isheemilise insuldi ja südameataki juhtumid ning võeti arvesse muid potentsiaalselt mõjutavaid tegureid, nagu vanus, haridustase ja olemasolevad haigusseisundid, nagu kõrge vererõhk ja diabeet.

Kõige sagedamini kasutatavat hormonaalset rasestumisvastast vahendit – östrogeeni-progestiini kombineeritud pille – seostati kahekordse isheemilise insuldi ja südameinfarkti riskiga, mille tulemuseks oli üks täiendav insult iga 4760 kombineeritud pille ühe aasta jooksul kasutanud naise kohta ja üks täiendav südameatakk iga 10 000 naise kohta aastas.

Ainult progestiini sisaldavad rasestumisvastased vahendid, sealhulgas pillid ja implantaadid, kujutasid endast veidi suuremat riski, kuigi need on madalamad kui kombineeritud pillid. Mitte-suukaudsed kombineeritud rasestumisvastased vahendid, nagu tuperõngas ja plaaster, olid seotud suurema riskiga, kusjuures tuperõngas suurendas südameataki riski 2,4 korda ja 3,8 korda, samas kui plaaster suurendas isheemilise insuldi riski 3,4 korda.

Ainult progestiini sisaldav emakasisene süsteem oli ainus hormonaalne rasestumisvastane vahend, mis ei olnud seotud suurenenud riskiga, muutes selle võimaluse südame-veresoonkonna tervisele ohutumaks. Kasutusaeg ei paistnud riski mõjutavat.

Tegemist on vaatlusuuringuga, mistõttu ei saa põhjuse ja tagajärje kohta kindlaid järeldusi teha ning teadlased ei saa välistada, et nende tulemusi võisid mõjutada ka muud mõõtmata tegurid.

See oli aga üleriigiline uuring kvaliteetsete registreerimisandmetega, mis võimaldas üksikasjalikult jälgida hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist, ja tulemused olid edasise analüüsiga kooskõlas, mis viitab sellele, et need on usaldusväärsed.

Seetõttu järeldavad nad: "Kuigi absoluutsed riskid olid madalad, peaksid arstid hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite määramisel kasu ja riskide hindamisel arvestama võimaliku arteriaalse tromboosi riskiga."

Need haigused on haruldased, eriti noorte naiste seas, märgib Therese Johansson Rootsi Tehnoloogiainstituudist lingitud juhtkirjas. Siiski on need kõrvaltoimed tõsised ja arvestades seda, et seda kasutab iga päev ligikaudu 248 miljonit naist, on tulemustel oluline mõju.

Ta kutsub üles korraldama hariduskampaaniaid, mis aitaksid naistel teha teadlikke otsuseid, ning koolitama tervishoiuteenuse osutajaid, et tagada järjepidev ja tõenditel põhinev nõustamine.

Ta lisab, et poliitikakujundajad peaksid eelistama ka ohutumaid alternatiive südame-veresoonkonna riskifaktoritega naistele, mis on nii taskukohased kui ka juurdepääsetavad, eriti vähese ressursiga tingimustes, kus südame-veresoonkonna riske on sageli aladiagnoositud ja ravimata.

Allikad: