Uuringud näitavad tugevat seost inimese elukvaliteedi ja kuuluvustunde vahel

Uuringud näitavad tugevat seost inimese elukvaliteedi ja kuuluvustunde vahel

Naabruses juurdunud viib õnnelikuma eluni. Uued uuringud näitavad, et kaasavasse sotsiaalsesse keskkonda kuulumine on kuuluvustunde tekitamiseks hädavajalik.

Meie elukohas „kodus” tundmise ja meie elukvaliteedi vahel on tugev seos.

Aga mis paneb meid tundma end mingis kohas koduselt või tunneme ühtekuuluvustunnet, nagu teadlased ütlevad? Oluline on juurdepääs loodusele ja asjadele nagu kauplused ja ühistransport. Kuid veelgi olulisem on sotsiaalne keskkond, millega me end ümbritseme.

Asjaolu, et nii materiaalne kui ka sotsiaalne keskkond on meie elukvaliteedi ja kuuluvustunde jaoks üliolulised, on oluline tulevase elukeskkonna kavandamisel.

Jan Georg Friesinger, dotsent

Uues uuringus uuris ta koos kolleegidega Agderi ülikoolist (UiA) enam kui 28 000 täiskasvanu vastuseid 30 omavalitsusest, kes osalesid 2019. aastal Agderi rahvatervise uuringus.

Inimeste elukvaliteedi hindamiseks keskendusid teadlased kolmele küsimusele:

• Wie zufrieden sind Sie heute insgesamt mit Ihrem Leben?
• Inwieweit halten Sie die Dinge, die Sie im Leben tun, insgesamt für sinnvoll?
• Denken Sie darüber nach, wie Sie sich in den letzten 7 Tagen gefühlt haben. Inwieweit haben Sie sich glücklich gefühlt?

Tugev korrelatsioon

Säästva keskkonna ja rahvatervise kohta on tehtud palju rahvusvahelisi uuringuid. Teatavasti kogeme kõrgemat elukvaliteeti, kui tunneme sidet kodumaaga.

UiA uuring uurib selliste tegurite olulisust nagu juurdepääs loodusele ja teenustele, müra ja sotsiaalne keskkond, et inimesed saaksid areneda seal, kus nad elavad, ning kuidas see omakorda on seotud elukvaliteediga.

"Materiaalsed ja sotsiaalsed muutujad olid väga tugevad tegurid, mis selgitasid, mil määral osalejad kogesid koha seotust ja elukvaliteeti. Nende vahel on oluline seos," ütleb Friesinger.

Tagajärjed linnaarengule

Küsitluses osalejad pöörasid suurt rõhku kohaliku keskkonna sotsiaalsetele aspektidele. See tähendab sõpru, kohti, kus kohtuda, ja häid suhteid oma naabritega. Kui tunnete end üksikuna, tunnete end ka vähem ühe kohaga seotud.

"Sellel peaks olema tagajärjed meie linnade ja kogukondade arengule, luues näiteks kohtumispaigad. Kui tunnete end oma keskkonnas turvaliselt, aitab see teil sellesse kohta juurduda," ütleb Friesinger.

Müra on puuduseks

Uuring näitab, et vahetus läheduses olevad materiaalsed aspektid on koha sidumisel olulised, kuigi vähemal määral kui sotsiaalsed. Kui lähedal olev loodus ja head kohalikud mugavused mõjuvad positiivselt, siis müra mõjub vastupidiselt.

"Kiirteede või lennujaamade müra mõjutab väga negatiivselt kohalikke ühendusi. Teede planeerimisel on oluline arvestada meetmetega, mis vähendavad või takistavad müra," ütleb Friesinger.

Uuringud näitavad aga ka seda, et inimesed harjuvad aja jooksul müraga. Mõned rahvusvahelised uuringud näitavad isegi, et müra on vähem häiriv, kui teil on juba tugev side oma elukohaga.

"Müra on koha üks tunnuseid, mille kipume unustama. Laseme end esteetikast pimestada ja unustame, et tajume kohti kõigi meeltega," ütleb Friesinger.

Sotsiaalsed ja materiaalsed tegurid

Friesinger rõhutab, et sotsiaalset ja materiaalset tuleb vaadata koos. Ta leiab, et näiteks parke tuleks luua, et luua kohtumispaiku kõigile.

"Me teame, et sotsiaalsed tegurid on kohaliku seotuse jaoks olulisemad kui materiaalsed. Kuid mõlemad tegurid aitavad sellele kaasa ja seeläbi inimeste elukvaliteeti. Peame neid koos vaatama," ütleb Friesinger.

Allikas:

Agderi ülikool

Viide:

Friesinger, JG jt. (2022) Sotsiaalse ja materiaalse keskkonna olulisus kohakinnituse ja elukvaliteedi seisukohalt: suure rahvastikupõhise terviseuuringu tulemused. Tervise ja elukvaliteedi tagajärjed. doi.org/10.1186/s12955-022-02045-2.

.