Eat-Lancet Planetary Diet ei näita dementsuse ohtu, võib kaitsta Alzheimeri tõve eest

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kas planeedisõbralik dieet võiks ka teie aju kaitsta? Uus uuring seob Lanceti söömisharjumused väiksema dementsuse riskiga, kuid ainult siis, kui teie geenid teevad koostööd. Hiljutises ajakirjas The Journal of Prevention of Alzheimer's Disease avaldatud uuringus kasutasid teadlased suurt Rootsi rühma (n = 25 898, vanus = 45–73 aastat), et selgitada välja seosed Eat-Lanceti dieedi ja dementsuse esinemissageduse vahel. Samuti hinnati ühismuutujate mõju, sealhulgas Apoe ε4 staatust. Uuringu tulemused näitasid, et Eat-Lanceti dieet ei halvenda dementsust, kuid võib vähendada dementsust ApoE ε4 geeni mittekandjatel. Taust Osalejad...

Eat-Lancet Planetary Diet ei näita dementsuse ohtu, võib kaitsta Alzheimeri tõve eest

Kas planeedisõbralik dieet võiks ka teie aju kaitsta? Uus uuring seob Lanceti söömisharjumused väiksema dementsuse riskiga, kuid ainult siis, kui teie geenid teevad koostööd.

Hiljutises uuringus aastalAlzheimeri tõve ennetamise ajakiriTeadlased kasutasid suurt Rootsi kohorti (n = 25 898, vanus = 45–73 aastat), et selgitada välja seosed Eat-Lanceti dieedi ja dementsuse esinemissageduse vahel. Samuti hinnati ühismuutujate mõju, sealhulgas Apoe ε4 staatust. Uuringu tulemused näitasid, et Eat-Lanceti dieet ei halvenda dementsust, kuid võib vähendada dementsust ApoE ε4 geeni mittekandjatel.

taustal

Punase liha mittesaanud osalejad said mõnede näitajate osas madalamaid tulemusi, mis seab kahtluse alla eeldused "kõik või mitte midagi" lähenemisviisi kohta planeedi tervislikule toitumisele.

Meditsiiniliste uuringute ja kliiniliste sekkumiste edusammud võimaldavad inimestel elada kauem kui kunagi varem. Kuigi nende edusammude eeliseid ei saa alahinnata, on nende tulemusel suurem osa maailma elanikkonnast ellu jäänud pärast reproduktiivset vanust ning suurenenud vanusega mittenakkuslike haiguste, nagu vähk ja dementsus, esinemissagedus.

Nende haiguste koormuse vastu võitlemiseks on mitmete varasemate ja käimasolevate teaduslike uuringute eesmärk selgitada välja nende haigustega seotud riskifaktorid ja anda seeläbi rahvatervise asutustele nende esinemissageduse piiramiseks vajalikud teadmised. Seda uuringut kasutades tuvastas Lanceti dementsuse ennetamise komisjon mitu (n=14) muudetavat tegurit, mis võivad dementsuse riske süvendada, sealhulgas füüsiline passiivsus, suitsetamine, alkoholi tarbimine ja rasvumine.

Kuigi dieeti ei olnud selgesõnaliselt loetletud, on varasemad uuringud kinnitanud selle seost neurodegeneratiivsete tulemustega. On leitud, et mõned "tervislikud" dieedid, nagu Vahemere dieet (MEDI), vähendavad dementsuse riski, samas kui ebatervislikud dieedid, nagu Lääne dieet (WD), muudavad selle veelgi hullemaks. Üllataval kombel on Eat-Lancet Planetary Health Diet (2019) dementsuse riskiühendused testimata. Toit on peamiselt taimne, mistõttu mõned eksperdid arvavad, et see võib vähendada suremuse riski, samas kui teised väidavad, et see võib toitainete puuduse tõttu aju tervist negatiivselt mõjutada.

Uuringu kohta

Uuring jälgis osalejaid keskmiselt 18 aastat ja annab ülevaate sellest, kuidas keskea toitumisharjumused võivad aju tervist palju hiljem mõjutada.

Käesoleva uuringu eesmärk on kinnitada ökoloogiliselt jätkusuutliku planetaarse toitumise dieedi neurodegeneratiivset ohutust, uurides selle riski seoseid dementsuse esinemissagedusega. Uuringuandmed saadi Rootsi Malmö uuringust ja vähiuuringust (MDCS), mis on aastatel 1991–1996 algatatud pikaajaline suur (n = 68 905) kohordiuuring Rootsi üksikisikute kohta.

Käesolevad analüüsid hõlmasid 45–73-aastaseid isikuid, kellel olid täielikud dementsuse ja toitumisalased andmed. Kogutud uuringuandmed hõlmasid toitumise hindamist, dementsuse hindamist, geneetilise riski määramist, amüloid-β akumulatsiooni hinnanguid ja sotsiaaldemograafilist teavet.

Põhjalik toitumise hindamine hõlmas osalejate toitumislugu, mis registreeriti kinnitatud 7-päevase toidupäeviku, osalejate poolt täidetud 168-punktilise toidusageduse küsimustiku (FFQ) ja seitsme Eat-Lanceti järgimise skoori abil. Hinded saadi varasematest väljaannetest ja liigitati "proportsionaalseteks skoorideks" (n = 4), "binaarseteks skoorideks" (n = 2) ja "järjekorraskaala skoorideks" (n = 1). Hindamisi muudeti statistiliselt, et võimaldada erinevate meetodite võrdlemist.

Rootsi riiklik patsientide register (NPR) kehtestas dementsuse ja dementsuse alatüübi (kõik põhjused, vaskulaarne dementsus [VaD] ja Alzheimeri tõbi [AD]) diagnoosid. Dementsus klassifitseeriti vaimsete häirete diagnostilise ja statistilise käsiraamatu viienda väljaande (DSM-5) ja rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (ICD-9 ja RHK-10) alusel.

Geneetiline eelsoodumus dementsuse riskile hinnati, kasutades apolipoproteiin E (APOE) taset proksidena, kusjuures APOE ε4 staatus (kandja/mittekandja) toimis binaarse analüüsi muutujana. Aβ analüüsides kasutati osalejate Aβ42 taset (CSF), mida mõõdeti innotest ELISA abil. Võimalike segavate tegurite analüüsimiseks kasutati sotsiaaldemograafilist teavet, täpsemalt kehamassiindeksit (KMI), kehalist aktiivsust (17 tegevust), alkoholitarbimist, haridustaset ja suitsetamise staatust.

Uuringu tulemused

Puudus seos Eat-Lanceti dieedi järgimise ja amüloid-β patoloogia vahel, mis on Alzheimeri tõve tunnus, mis viitab muudele võimalikele viisidele, kuidas dieet võib aju kaitsta.

68 905 MDC-s osalejast 30 446 vastasid käesolevatele uuringukriteeriumidele ja 25 898 täitsid dementsuse ja toitumisalase teabe. Neist 6,9%-l (kõik põhjused = 1783, VAD = 426, AD = 1040) arenes 2014. aastaks dementsus (jälgimisaeg = 18 aastat) ja 11,5%-l (n = 2976) 2020. aastaks.

Dieet Dementia Associationi analüüs näitas, et seitsmest hinnatud skoorist viis viitasid sellele, et toidukorra dieedi järgimine vähendas dementsuse tekke riski (üldiselt). Pärast hariduse kui võimaliku segaja kohanemist jäid kolm üksust statistiliselt oluliseks ja pärast täielikku kohandamist kõigi segajate (sealhulgas vanus, sugu, aastaaeg, haridus, suitsetamine, alkohol, kehaline aktiivsus, KMI ja energiatarbimine) järgi näitas ainult üks skoor (Kesse-Guyot skoor) olulist seost vähenenud kõikpõhjusliku dementsuse riskiga.

AD riski hindamisel näitas skoor, et toidu kättesaadavus oli positiivselt seotud AD riski vähenemisega. Jällegi jäi see märkimisväärne seos ainult Kesse-Guyoti skoori jaoks pärast kõigi segajate täielikku kohandamist.

Ükski mudel (koos muutuja korrigeerimisega või ilma) ei viita sellele, et toidu kättesaadavus toidus suurendab dementsuse riski ja kinnitab selle ohutust.

Oluline on märkida, et mõju suund oli enamikus hindamistes sarnane, kuid seoste tugevus ja statistiline olulisus varieerus olenevalt hindamismeetodist, mida kasutati Eat-Lancet dieedi järgimise mõõtmiseks. See rõhutab, kui oluline on sellistes uuringutes dieedi järgimist hinnata.

Osalejate ApoE-ε4 staatuse kohandamisel näitasid logistilised regressioonianalüüsid toitumise ja dementsuse geneetilise eelsoodumuse koostoimet, eriti mittekandjate puhul. Kandjatest osalejad ei näidanud oma riskis muutusi, kuid täheldati, et mittekandjatel vähenes pärast Eat-Lancet Noidary järgimist oluliselt oma üldist riski (kolm skoorit) ja AD riski (viis punkti). VAD-riskid ei näidanud selliseid seoseid geneetilise staatusega.

Olemasolevate CSF-andmetega alaproovis mõõdetud toitumise saaja ja amüloid-β (Aβ42) patoloogia vahel seoseid ei leitud.

Autorid viisid läbi ka rea ​​tundlikkusanalüüse, nt. B. Jättes välja diabeediga osalejad või need, kellel tekkis dementsus viie aasta jooksul alates algtasemest, leidsid nad tulemustes sarnaseid mustreid, mis toetavad nende peamiste leidude tugevust.

Järeldused

Välja arvatud diabeediga inimesed või need, kellel tekkis dementsus varsti pärast uuringusse sisenemist, ei muutunud peamised leiud ja lisasid järeldustele kindlustunnet.

Käesolev uuring tõstab esile Eat-Lanceti dieedi neurodegeneratiivse ohutuse, näidates, et see ei suurenda dementsuse riski kõigis hindamismõõdikutes. Selle asemel võib dieet märkimisväärselt vähendada dementsuse riski (kokku ja AD), eriti ApoE ε4 mittekandjatel.

Kuid kuna tegemist oli vaatlusuuringuga, ei saa tulemused tõestada põhjuslikku seost ning piirangud hõlmavad jääkide segamise võimalust, võimalikku toidutarbimise väärteatamist ja dieedi muutusi pika jälgimisperioodi jooksul.

"Kuigi on vaja sekkumisuuringuid, et selgitada Eat Lanceti dieedi mõju dementsuse esinemissagedusele, näitavad selle uuringu tulemused, et toitumisjuhiste keskkonnasäästlikkust saab muuta dementsuse ennetamise strateegiateks."


Allikad:

Journal reference:
  • Samuelsson, J., Glans, I., Stubbendorff, A., Ericson, U., Palmqvist, S., Hansson, O., & Sonestedt, E. (2025). Associations between the EAT-Lancet planetary health diet and incident dementia. In The Journal of Prevention of Alzheimer’s Disease (p. 100166). Elsevier BV, DOI – 10.1016/j.tjpad.2025.100166, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2274580725001116