Varajane menopaus on seotud halvema kognitiivse funktsiooniga hilisemas elus
Tokyo Meditsiini- ja Meditsiinikooli teadlaste meeskond ja Tohoku ülikooli arstid leidsid, et naistel, kes alustasid menopausi enne 40. eluaastat, olid kognitiivsed tulemused halvemad kui naistel, kes alustasid pärast 50. eluaastat. See leid on arstidele kasulik patsiendi dementsuse riski hindamisel. Need tulemused avaldati ajakirjas Alzheimers & Dementia: The Journal of the Alzheimer's Association 15. aprillil 2025. Uurimisrühm otsustas seda seost uurida, kuna dementsus mõjutab naisi kogu maailmas ebaproportsionaalselt, mis viitab sellele, et dementsus võib olla riskifaktor...
Varajane menopaus on seotud halvema kognitiivse funktsiooniga hilisemas elus
Tokyo Meditsiini- ja Meditsiinikooli teadlaste meeskond ja Tohoku ülikooli arstid leidsid, et naistel, kes alustasid menopausi enne 40. eluaastat, olid kognitiivsed tulemused halvemad kui naistel, kes alustasid pärast 50. eluaastat. See leid on arstidele kasulik patsiendi dementsuse riski hindamisel.
Need tulemused avaldati 15. aprillil 2025 ajakirjas Alzheimers & Dementia: The Journal of the Alzheimer's Association.
Uurimisrühm otsustas seda seost uurida, kuna dementsus mõjutab naisi ebaproportsionaalselt kogu maailmas, mis viitab sellele, et dementsusel võivad olla naistele iseloomulikud riskifaktorid. Lisaks on varajane menopaus seotud suurema depressiooniriskiga hilisemas elus, mis on teadaolevalt dementsuse riskitegur. Otseseid tõendeid varasema menopausi mõju kohta depressiivsete sümptomite ja kognitiivse funktsiooni vanusega seotud trajektooridele on aga vähe.
Töörühm kasutas andmeid Inglise Longitudinal Study of Ageing, vanus menopausi ajal kolmes kategoorias: <40, 40–49 ja ≥50 aastat. Uuringus osales 4726 naist ja 4286 meest, keda hinnati kognitiivse funktsiooni, näiteks orientatsiooni, kohese ja hilinenud meenutamise ning verbaalse sujuvuse alusel. Meeskond testis seost soo ja vanuse vahel menopausi ajal ning kognitiivset funktsiooni kaks aastat hiljem, pärast kohandamist dementsuse muudetavate riskiteguritega.
Assotsiatsioone otsides tahame välistada sama palju teisi dementsuse riskifaktoreid. Kuna varajane menopaus suurendab depressiooni riski, mis seejärel suurendab dementsuse riski, pidime seda tegurit kontrollima, et teha kindlaks, kas varajane menopaus oli ise otsene riskitegur. “
Miharu Nakanishi, Tohoku ülikooli meditsiinikooli vanemautor
Pärast algtaseme tulemusnäitajate ja muude ühismuutujate (nagu muud modifitseeritud dementsuse riskifaktorid) kontrollimist seostati menopausi alla 40 aasta vanuselt märkimisväärselt kehvema 2-aastase jälgimise ning kohese ja hilinenud tagasikutsumisega võrreldes ≥50 aasta vanusega. Kognitiivne funktsioon naistel, kes alustasid menopausi ≥50 aasta vanuselt, olid tegelikult paremad kui meeste võrdlusrühmas. Hormoonasendusravi (HAR) (menopausisümptomite minimeerimiseks mõeldud ravi) ei olnud seotud kognitiivse funktsiooniga.
Tulemused viitavad sellele, et varajast menopausi põdevad naised võivad esindada soospetsiifilist rühma, kellel on suur kognitiivse languse risk. Naissuguhormoonide ja kognitiivsete funktsioonide vahelise seose aluseks olevate mehhanismide selgitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.
"Selle seose mõistmine võib aidata meil kavandada ravimeetodeid, mis viivitavad dementsuse tekkimist riskirühma kuuluvatel patsientidel," ütleb Nakanishi.
Allikad:
Nakanishi, M.,et al. (2025). Seosed menopausi vanuse, depressiivsete sümptomite ja kognitiivse funktsiooni vahel. Alzheimeri tõbi ja dementsus. doi.org/10.1002/alz.70063.