Saastunud pinnas ja vesi õhutavad ülemaailmset südamehaiguste epideemiat

Saastunud pinnas ja vesi õhutavad ülemaailmset südamehaiguste epideemiat

Pinnases ja vees leiduvad mürgised kemikaalid ja mikroplastid õhutavad ülemaailmset südamehaiguste kriisi, kuid teadlaste sõnul on lahendused käeulatuses.

Hiljuti ajakirjas avaldatud uuringAteroskleroosvaadati üle seosed vee ja mullareostuse ning inimeste tervise vahel.

Puhas vesi ja terve pinnas on inimeste tervise, heaolu ja keskkonna jaoks hädavajalikud. Tervislikud mullad toetavad ökosüsteeme, toetades toidu tootmist, veepeetust, bioloogilist mitmekesisust ja süsiniku säilitamist. Mulla degradeerumine ohustab 40% maailma elanikkonna tervist. Lisaks elas 2021. aasta seisuga veeohtlikes piirkondades üle kahe miljardi inimese. 2019. aastal põhjustasid reostusega seotud haigused üheksa miljonit enneaegset surma. Lisaks moodustas reostus ligikaudu 268 miljonit eluaastat (DALYS).

Õhu- ja pinnasesaaste mõjutab oluliselt Daly eluetappe, kuigi viimane mõjutab peamiselt vanemaid inimesi. Lisaks põhjustab veereostus laste suremust. Eelkõige on enam kui kaks kolmandikku reostusega seotud haigustest mittenakkuslikud haigused ja südame-veresoonkonna haigused (CVD) moodustavad 60% sellest koormusest. Ülemaailmses mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje tegevuskavas puudub aga keskkonnareostuse leevendamine. Uuring rõhutab ka seda, et keskkonnategurid, nagu reostus, võivad mittenakkuslike haiguste edendamisel ületada geneetilisi eelsoodumusi, tuues esile kriitilise lünka praegustes tervisestrateegiates.

Mullareostus tuleneb kahjulikest ühenditest, nagu sünteetilised kemikaalid, raskmetallid, patogeenid, pestitsiidid, mikro/nanoplastid (MNP-d) ja plastid, peamiselt kaevandamisest, tööstusest, põllumajandusest, jäätmekäitlusest ja fossiilkütuste tarbimisest.

MNP-d, esilekerkiv saasteaine, vabastavad toksilisi lisaaineid, nagu ftalaadid ja bisfenoolid, mis häirivad raku funktsiooni ja suurendavad kardiovaskulaarseid riske. Dokumendis rõhutatakse, et MNP-d toimivad teiste toksiliste kemikaalide kandjatena, võimendades nende kahjulikku mõju südame-veresoonkonna ja metaboolsele tervisele. Kuigi vee- ja pinnasereostus on vähem nähtav kui õhusaaste, on see endiselt kriitiline. Käesolevas uuringus uuriti vee ja mullareostuse ning inimeste tervise vahelist koostoimet ning rõhutati CVD-sid.

Pinnasaasteainete peamised mõjud inimeste tervisele, märkides mõjutatud elundid või süsteemid ja neid põhjustavad saasteained. PCBd, polüklooritud bifenüülid; PBDE-d, polübroomitud difenüüleetrid; PFA-d, per- ja polüfluoroalküülained; Popsid, püsivad orgaanilised saasteained; BTEX viitab kemikaalidele benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleen. Kohandatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni aruandest (loodud Mürgiste ainete ja haiguste registri agentuuri ning Campanale et al.fao.org/3/cb4894en/online/src/html/chapter-04-3.html.

Keemiline reostus

Vee ja pinnase saastumine ohustab inimeste tervist mürgiste kemikaalidega kokkupuute tõttu. Ohtlike ainete hulka kuuluvad polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, raskmetallid, orgaanilised lahustid, pestitsiidid ning per- ja polüfluoritud ained (PFA-d). Raskmetallid, nagu plii, elavhõbe, arseen ja kaadmium, põhjustavad vähki, närvisüsteemi arenguhäireid ja südame-veresoonkonna haigusi.

Arseen on peamine veega seotud surmajuhtumite põhjus, samas kui plii ja kaadmium on seotud südame isheemiatõve ja hüpertensiooniga. Isegi vähene kokkupuude raskmetallidega suurendab SVH riski. Püsivad orgaanilised saasteained, nagu pestitsiidid, dioksiinid ja polüklooritud bifenüülid, akumuleeruvad kudedesse ja häirivad sisesekretsioonisüsteeme.

Bisfenool A ja PFA-d on sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, mis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste, rasvumise ja düslipideemia riski. Endokriinsüsteemi kahjustavad ained on seotud ka ööpäevarütmide ja metaboolse homöostaasi häirimisega, aidates kaasa SVH riskile.

Plasti lagunemisest saadud MNP-d kutsuvad esile oksüdatiivse stressi, endoteeli düsfunktsiooni ja ateroskleroosi. Hiljutised inimuuringud näitavad, et MNP-d kogunevad arteriaalsetele naastudele ja suurendavad kardiovaskulaarsete sündmuste riski.

Koguvad tõendid seovad vee ja pinnase saasteaineid südame-veresoonkonna tulemustega. Plii kokkupuude on teadaolevalt kõrge vererõhu ja suurema kardiovaskulaarse suremuse põhjus. Lisaks seostatakse Rootsi kohordis väidetavalt pliisisaldust veres unearterite ateroskleroosiga, mida kinnitas ka USA (USA) uuring.

Erinevatest allikatest pärineva keemilise reostuse mõju enneaegsete surmade ülemaailmsele koormusele. Hinnanguline iga-aastane surmajuhtum kõigist keemilise saasteallikatest (A) ja nende surmajuhtumitega seotud haigusettevõtetest (B). (C) Surmajuhtumid kogu keemilisest reostusest – 20 parima riigi edetabel. Elanikkonna surmajuhtumite arv surma ja invaliidistunud eluaastate (DALYS) kohta pliireostuse kui tüüpilise mullasaasteainena (D) ja veereostuse (ebaturvaline veeallikas, sealhulgas keemilised ohud) (e) puhul on teatatud 20 esinduslikust riigist erinevatest WHO piirkondadest..

Vee ja pinnase reostuse ökoloogilised põhjused

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on rõhutanud mulla kui süsiniku neeldaja olulist rolli. Kliimamuutused mõjutavad aga globaalseid maatingimusi ja Euroopa Keskkonnaagentuur on tõstnud meretaseme tõusust tingitud suurenenud kõrbestumise, erosiooni, muutunud rannikumuldade ja mulla niiskuse vähenemise ohtu. Lisaks avaldab tõusvatel temperatuuridel tõsist mõju põllumajanduse tootlikkusele.

Ületootmine häirib lämmastiku tsükleid ja aitab kaasa PM2,5 moodustumisele ja SVH suremusele. Väetiste ja kariloomade liigne lämmastik reageerib saasteainetega, moodustades insuldi ja südamehaigustega seotud mürgiseid osakesi.

Metsade hävitamine metsaraie, kaevandamise, põllumajanduse laienemise ja linnastumise tõttu häirib ökosüsteeme, süvendab kliimamuutusi ning ohustab inimkooslusi ja elusloodust. Metsad moodustavad kriitilisi süsiniku neeldajaid ja nende puhastamine vabastab kasvuhoonegaase ja vähendab planeedi võimet neid absorbeerida. Metsade hävitamine häirib ka hüdroloogilist tsüklit, põhjustades muutusi sademete mustris, üleujutusi ja põudasid ning bioloogilise mitmekesisuse kiirenemist.

Halvasti kujundatud suure liiklusega linnad, piiratud rohealad ja tööstustsoonid suurendavad kokkupuudet reostusega. Linnade soojussaared ja saastunud äravool suurendavad kardiovaskulaarseid riske, samas kui istuv eluviis on seotud halva infrastruktuuriga seotud tervisekoormusega. Lisaks põhjustab ebapiisav jäätmekäitlus linnapiirkondades pinnase ja vee püsivat saastumist raskmetallide ja ohtlike kemikaalidega, mis suurendab veelgi kardiovaskulaarseid riske.

Kogukonnad, kes sõltuvad metsast kultuuritavade, toidu ja traditsiooniliste ravimite jaoks, seisavad silmitsi tohutute väljakutsetega, sealhulgas toiduga kindlustamatus, elatise kaotus ja ümberasustamine. Amazonase piirkonnas kiirendavad metsatulekahjud kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, destabiliseerides veelgi piirkonna hüdroloogilist süsteemi. Lisaks tekib õhus lendlev tolm ehitusest, katmata teedest, kõrbetest põhjustatud tuuleerosioonist ja põllumajandusest põhjustatud pinnase häirimisest.

Sissehingatav tolm põhjustab põletikku, oksüdatiivset stressi ning südame-veresoonkonna ja hingamisteede kahjustusi. Väiksemad tolmuosakesed võivad sattuda vereringesse ja halvendada immuunvastuseid ja südame-veresoonkonna haigusi. Uuringud on seostanud kõrbetolmuga kokkupuudet suurema kardiovaskulaarsete ja hingamisteede surmade riskiga. Kuna kliimamuutused kiirendavad kõrbestumist, äärmuslikke ilmastiku- ja põuatingimusi, võib õhus leviv tolm tõenäoliselt oluliselt kaasa aidata õhukvaliteedi halvenemisele, mis õigustab leevendusmeetmeid.

Lõppsõna

Vee ja pinnase reostus vähendab oluliselt bioloogilist mitmekesisust ning ohustab inimeste tervist ja ökosüsteemi. Kokkupuude raskmetallide, toksiinide, pestitsiidide, MNP-de ja plastidega põhjustab endoteeli düsfunktsiooni, häirivat ööpäevarütmi häiret, põletikku ja oksüdatiivset stressi. MNP-d sünergiseerivad keemiliste lisanditega ja süvendavad kardiovaskulaarseid vigastusi selliste mehhanismide kaudu nagu püroptoos ja NLRP3 põletikuline aktiveerimine. Keemilised saasteained võivad sünergiseerida teiste terviseteguritega ja süvendada NCD-koormust. Vee ja pinnase reostuse vähendamine on aga seotud südame-veresoonkonna tervisega seotud eelistega.

Leevendusstrateegiad hõlmavad muu hulgas kemikaalidega kokkupuute piiramist õhu puhastamise, vee filtreerimise, suitsetamisest loobumise ja saastunud toidu vältimise kaudu. Dokumendis rõhutatakse, et sellised meditsiinilised sekkumised nagu kelaatravi, sealhulgas EDTA-põhised ravimeetodid, on tõhusad raskmetallide, nagu plii ja kaadmium, eemaldamisel ning kardiovaskulaarse riski vähendamisel.

Rahvatervise sekkumised, nagu need, mida on edukalt rakendatud kõrge sissetulekuga riikides, et vähendada kokkupuudet plii ja kaadmiumiga, on märkimisväärselt vähendanud SVH-suremust. Poliitikaalgatuste, nagu Euroopa Komisjoni nullreostuse visioon, eesmärk on vähendada reostust 2050. aastaks ohutule tasemele, samas kui ELi mullalepingus seatakse prioriteediks mulla taastamine ja reostuse vähendamine.

Samuti on ELi eesmärk laiemate taastamiseesmärkide osana vältida pinnase kattumist, parandada mulla bioloogilist mitmekesisust, vähendada kõrbestumist ja parandada mulla orgaanilise süsiniku varusid. Lisaks pakuvad toitumis- ja elustiiliga seotud sekkumised kardiovaskulaarset kaitset. Kuigi saaste põhjustab mitmeid haigusi, on see ennetatav ja mitte majandusarengu kõrvalsaadus, kuna suure sissetulekuga riigid on näidanud, et reprodutseeritavad ja odavad lahendused suudavad reostust kontrollida.

Allikad: