Mida teeb 300 grammi ülitöödeldud toitu päevas teie diabeediriskiga

Mida teeb 300 grammi ülitöödeldud toitu päevas teie diabeediriskiga

Uus metaanalüüs näitab, et isegi väike ultratöödeldud toidu tarbimise suurenemine võib suurendada II tüüpi diabeedi riski, eriti kui tarbimine ületab 300 grammi päevas.

Hiljuti avaldatud uuringusDiabeedi ja ainevahetuse ajakiriTeadlased uurisid seoseid ülimalt töödeldud toidu tarbimise (UPF) ja II tüüpi diabeedi (T2D) riski vahel.

UPF-id on tööstuslikud preparaadid, mis on valmistatud tervetest toidujääkidest, mida sageli on muudetud ja täiustatud toidulisanditega. UPF-id on tavaliselt energiatihedad, sisaldavad palju suhkrut, naatriumi ja rasva ning ainult kiudaineid. Seetõttu võib UPF-i tarbimine põhjustada kehva toitumise kvaliteedi ja liigse energiatarbimise, mis suurendab rasvumise ja muude haiguste riski. Suur UPF tarbimine võib samuti halvendada insuliini signaaliülekannet ja suurendada T2D riski. UPF-ides olevad toidulisandid, nagu kunstlikud magusained ja emulgaatorid, võivad samuti aidata kaasa soolestiku mikrobiota häirimisele ja insuliiniresistentsuse soodustamisele.

Uuringu kohta

Töödeldud liha näitas UPF-i alarühmade vahel tugevaimat seost diabeediga – 34% suurem risk portsjoni kohta, ületades magusate jookide ja muude kategooriate tulemusi.

Käesolevas uuringus analüüsisid teadlased UPF-i kasutamise ja T2D-riski vahelist seost. Esiteks tuvastasid nad PubMedi, Web of Science'i ja Embase'i andmebaaside uuringud, kasutades asjakohaseid otsingutermineid. See metaanalüüs piirdus prospektiivsete uuringutega, mis kirjeldasid suhtelise riski (RR) hinnanguid ja 95% usaldusvahemikke seoste kohta T2D riski ja UPF omastamise vahel. Uuringud, mis ei järgi NOVA klassifikatsiooni (toidurühmad), jäeti välja.

Järgmised andmed saadi abikõlblikest uuringutest: valimi suurus, vanus, jälgimise kestus, toitumise hindamise meetodid, kokkupuute vahemik, ühismuutujad, suhtelised riskid (RR) ja UPF-i hindamise ajastus. Eelarvamuste ja tõendite kiiruse hindamiseks kasutati Newcastle-Ottawa skaalat ja Oxfordi tõendite keskuse meditsiinikriteeriume. Metaanalüüsis kasutati Dersimonian-Lairdi juhuslike efektide mudeleid, milles võrreldi suurimat ja madalaimat UPF-i tarbimist ja üksikuid UPF-i alarühmi.

Lisaks viidi läbi mittelineaarsed ja lineaarsed doosi-vastuse metaanalüüsid erinevate UPF-i ühikute jaoks (portsjon/päev, absoluutsed grammid (G)/päevas ja protsent g/päevas), kasutades kaheastmelist juhuslikku efekti piiratud kuupkliidega ja kaheastmelist üldistatud kinnisvara vigastatud ruutude hindamismeetodit, kasutades vastavalt vähimruutude sundimist. Väljaannete kallutatust hinnati Eggeri testi ja lehtri graafikute abil.

Tundlikkusanalüüsid viidi läbi, jättes iga uuringu ükshaaval metaanalüüsist välja, et hinnata tulemuste tugevust. Heterogeensust uuriti I-ruudu statistika ja Cochrani Q testi abil. Lisaks viidi heterogeensuse allikate tuvastamiseks läbi metoodiliste omaduste ja võimalike mõju modifikaatorite alarühmaanalüüsid.

Tulemused

Äärmiselt töödeldud teraviljades sisalduvad täisterad põhjustasid tõenäoliselt nende ootamatu kaitsva toime, rõhutades, et mitte kõik tööstuslikud toidud ei kujuta endast ühesuguseid riske.

Kokku hõlmas uuring 10 publikatsiooni 12 tulevases kohortuuringus. Enamik uuringuid viidi läbi Euroopas (viis) ja Põhja-Ameerikas (neli). Seitse trükist olid kvaliteetsed, kolm aga mõõduka kvaliteediga. Kõrgeima ja madalaima UPF-i tarbimise kategooriate metaanalüüs hõlmas 38 308 diabeedijuhtu enam kui 714 000 osalejast.

Mõõduka kuni suure heterogeensusega T2D riski kokkuvõtlik RR oli 1,48. Vaatamata RR suuruse heterogeensusele uuringutes täheldati järjepidevat positiivset seost. Avaldamise eelarvamusi ei tuvastatud. Uuringute hulgas, mis teatasid seostest üksikute UPF-i alarühmade kohta, olid suhkruga ja kunstlikult magustatud joogid ning töödeldud liha positiivselt seotud T2D riskiga.

Vastupidiselt leiti, et pakendatud magusad suupisted ja magustoidud, samuti pakendatud soolased suupisted ning ultratöödeldud teraviljad ja leivad olid pöördvõrdeliselt seotud, kuigi magusate suupistete ja magustoitude pöördvõrdeline seos ei olnud statistiliselt oluline (RR = 0,92, 95% CI: 0,85–1,00). Neid vastupidiseid seoseid võib osaliselt seletada selliste teguritega nagu flavanoolisisaldus šokolaadipõhistes toodetes või täisteraleiva lisamine teravilja alarühma.

Piirkondade kaupa alarühmade analüüsides täheldati Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringutes kõrgemaid kokkuvõtlikke RR-i võrreldes teiste piirkondade uuringutega. Seda piirkondlikku erinevust võib seostada suurema töödeldud liha tarbimisega lääne populatsioonides, mis oli T2D-ga kõige tugevamalt seotud UPF-i alarühm. Kõrgeima ja madalaima UPF-i tarbimise kategooriate kokkuvõtlikud RR-id olid võrreldavad uuringutes, kus kasutati erinevaid UPF-i ühikuid.

Aasia ja Lõuna-Ameerika populatsioonid näitasid kergemaid UPF-diabeedi seoseid kui läänlased, tõenäoliselt erinevate toitumisharjumuste ja väiksemate portsjonite tõttu.

Kaheksa uuringut teatasid seostest, mis uurisid G/päeva protsenti UPF-i tarbimise ühikuna, kasutades G/päeva osakaalu. Iga 10% g päevas UPF-i tarbimisel oli märkimisväärselt seotud 14% suurema T2D riskiga, ilma et oleks tõendeid mittelineaarsuse kohta. Neljas uuringus kasutati UPF-i tarbimise ühikuna absoluutset G/päevas. Iga 100 g päevase UPF-i tarbimise suurenemine oli seotud T2D riski suurenemisega 5%.

Mittelineaarset seost täheldati ainult absoluutse G päevase tarbimise korral, kusjuures risk suurenes järsemalt 300 g päevas tarbimise korral. Samuti kasutati neljas uuringus portsjoneid päevas UPF-i tarbimise ühikuna. Üks kasutamine päevas UPF-i tarbimisel suurendas oluliselt T2D riski 4% võrra ja see seos oli lineaarne.

Lisaks jäid tulemused tugevateks tundlikkusanalüüsides, mis välistasid ühe uuringu korraga.

Järeldused

Kokkuvõttes leidis metaanalüüs positiivse seose UPF-i tarbimise ja T2D riski vahel. Suuremat UPF-i tarbimist seostati 48% suurenenud T2D riskiga. Seos jäi statistiliselt oluliseks ka pärast kehamassiindeksi (KMI) kohandamist, kuigi mõju oli osaliselt nõrgenenud, mis viitab sellele, et KMI võib osa seosest vahendada.

Seosed püsisid pärast dieedi kvaliteedi ja koguenergia tarbimise kohandamist, mis viitab sõltumatule mõjule. Mittelineaarset seost täheldati konkreetselt absoluutse G päevase tarbimise korral, kusjuures T2D riski järsem suurenemine UPF-i tarbimise tasemetel ületab 300 g päevas. Arvestades UPF-i tarbimise suurenemist, on vaja täiendavaid jõupingutusi UPF-i tarbimise vähendamiseks, suurendades juurdepääsu minimaalselt töödeldud või töötlemata toiduainetele.

Allikad: