Brüssel tervise nimel: ELi osalejad arutavad mittenakkushaiguste vastaste strateegiate üle

Brüssel tervise nimel: ELi osalejad arutavad mittenakkushaiguste vastaste strateegiate üle

10. septembril 2024 kogunevad Brüsseli südames WHO piirkonna peamised sidusrühmad, et lahendada meie aja oluline väljakutse: võidelda mittenakkushaigustega. See valdkond, mis hõlmab paljusid terviseprobleeme, on WHO ja Euroopa Liidu ühisalgatuse fookuses, kes soovivad järgida tõhusat ennetusstrateegiat. Selle kohtumise põhieesmärk on hinnata liikmesriikide edusamme ülemaailmsete eesmärkide saavutamisel, milleks on varajase suremuse vähendamine 2030. aastaks kolmandiku võrra.

Ürituse käigus arutavad EL-i tervishoiuministeeriumide ja tervishoiuasutuste esindajad ning eksperdid ja kodanikuühiskonna pühendunud osalejad intensiivselt säästva arengu eesmärkide (SDG) ja mittenakkushaiguste (NCD) elluviimise edusammude üle. Need eesmärgid on olulised mitte ainult elanikkonna tervise kaitsmiseks, vaid ka tervishoiusüsteemide koormuse vähendamiseks.

Keskenduge koostööle ja parimate tavade jagamisele

Kohtumise üks peamisi eesmärke on vahetada edukaid mudeleid ja praktikaid, mis on osutunud edukaks vastavates riikides. Erilist tähelepanu pööratakse niinimetatud WHO parimatele ostudele, mis lubavad meetmeid mittenakkushaiguste vastu võitlemiseks. Selle intelligentse lähenemisviisi eesmärk on julgustada riike kohandama tõhusaid strateegiaid, mis on teistes piirkondades juba toiminud.

Üritus pakub ka platvormi mittenakkushaiguste seire ja tõrje peamiste väljakutsete arutamiseks. Eksperdid uurivad olemasolevaid näitajaid ja töötavad välja ettepanekud andmete kogumise parandamiseks. Eesmärk ei ole ainult edusammude jälgimine, vaid ka tervise edendamise ja ennetamise strateegiate optimeerimine Euroopas.

Lisaks uuritakse algatuste "Ühistegevus mittenakkushaiguste ennetamiseks" (JA PreventNCD) ja "Südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi vastu võitlemise ühismeede" (JACARDI) rolli. Need programmid on juhised ja võimaldavad riikidel välja töötada ja rakendada struktureeritud lähenemisviisi tervishoiusüsteemide tugevdamiseks.

• Diskussion der Fortschritte der Mitgliedstaaten in Bezug auf die SDG-Ziele.
• Austausch von Erfolgsgeschichten zur Umsetzung der WHO-Maßnahmen.
• Identifizierung von Herausforderungen und Verbesserungspotenzialen in der Überwachung.
• Erforschung der Rolle der bestehenden Initiativen für die integrierte Überwachung.
• Stärkung der Zusammenarbeit zwischen verschiedenen Akteuren im Gesundheitswesen.

See koostööüritus on ka oluline ettevalmistav etapp ÜRO Peaassamblee mittenakkushaiguste teemalisele neljandale kõrgetasemelisele istungjärgule 2025. aastal. See annab osalejatele võimaluse tugevdada oma juhtrolli võitluses selle haiguste rühmaga ja tugevdada veelgi meetmeid oma riigis.

Ühine eesmärk tervema tuleviku nimel

Lähipäevi Brüsselis võib pidada Euroopa tervishoiupoliitika jaoks murranguliseks. Panused on kõrged, eriti arvestades kasvavat statistikat mittenakkushaiguste kohta, mille vastu võitlemine ei too kasu mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka riikide majanduslikule stabiilsusele. Nende haiguste seire ja nende vastu võitlemise kooskõlastatud lähenemisviisile keskendumine on järjekordne samm kõigi Euroopa kodanike tervema tuleviku suunas.

Mittenakkushaiguste mõju tervisele

Mittenakkuslikud haigused, nagu südame-veresoonkonna haigused, diabeet, hingamisteede haigused ja teatud vähivormid, koormavad tervishoiusüsteeme olulisel määral. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel põhjustavad mittenakkuslikud haigused ligikaudu 71% kõigist surmajuhtumitest maailmas. Euroopas on see arv veelgi suurem, kuna paljud neist haigustest on põhjustatud ennetatavatest riskiteguritest, nagu ebatervislik toitumine, vähene liikumine, tubaka tarbimine ja liigne alkoholitarbimine. Need haigused ei põhjusta mitte ainult enneaegset surma, vaid ka elukvaliteedi langust ja märkimisväärseid majanduskulusid.

Oluline on olla teadlik pikaajalistest tervisemõjudest. Uuringud näitavad, et mittenakkuslike haiguste levimus kasvab paljudes Euroopa riikides pidevalt. See kujutab endast tervishoiuprobleemi ja nõuab tõhusate ennetusstrateegiate väljatöötamist. Seetõttu soovitab WHO tõhustada tõestatud meetmete rakendamist tervise edendamiseks ja riskitegurite vastu võitlemiseks.

Poliitika ja poliitiliste meetmete roll

Poliitilised meetmed mängivad mittenakkuslike haiguste vastu võitlemisel otsustavat rolli. Olulised on algatused tervislike eluviiside propageerimiseks ja riskitegurite reguleerimiseks. Paljudes riikides on valitsused juba rakendanud tervisestrateegiaid, mille eesmärk on mittenakkuslike haiguste vähendamine. Nende hulka kuuluvad näiteks tubaka ja alkohoolsete jookide maksude tõstmine, tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse programmide propageerimine koolides.

Üks tõhusaks osutunud lähenemisviis on koostöö erinevate sektorite vahel, sealhulgas tervishoid, haridus, põllumajandus ja ettevõtlus. Selline multimodaalne lähenemine võimaldab välja töötada terviklikumaid lahendusi, mis mitte ainult ei edenda tervist, vaid võtavad arvesse ka sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid.

Praegune statistika mittenakkushaiguste kohta Euroopas

2022. aastal registreeris WHO Euroopas rasvumise juhtude kasvu, kusjuures peaaegu 60% täiskasvanutest liigitati ülekaalulisteks või rasvunuteks. Need arvud on murettekitavad, kuna rasvumine on mitmete mittenakkuvate haiguste peamine riskitegur. 2023. aasta uuring näitas, et 70% vastanutest usub, et nende valitsused peaksid mittenakkuslike haiguste vastu võitlemiseks rohkem tegema.

Lisaks näitavad andmed, et mittenakkuslike haiguste tõttu kaotatud eluaastad on viimase viie aasta jooksul suurenenud. Üldiselt kujutab see endast väljakutset mitte ainult rahvatervisele, vaid ka mõjutatud riikide majandusele ja sotsiaalsüsteemidele. 2024. aasta septembris Brüsselis toimuval üritusel on kesksel kohal vajadus pöörata need suundumused ümber ja dokumenteerida edusamme mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tõrje valdkonnas.

Viited nendele andmetele leiate aadressilt WHO koduleht kus pakutakse igakülgset teavet mittenakkushaiguste tervisemõjude kohta ning ka ajakohast statistikat ja poliitikat.